Võta mu süda..

proloog: Lõpp

2006-09-24T15:35:00.001+03:00

Hermione ahmis õhku, kui pimestavroheline valgusesähvak temast möödus. Õudusest kangestununa jälgis ta selle liikumist üle lagendiku ning aeg paistis aeglustuvat, kui valguskiir ta parimat sõpra otse tema silme all rindu tabas. Tüdruk ei pöördunud isegi siis kõrvale, kui Harry Potter maha kukkus, silmad juba tühjad ja elutud.

Järgmine asi, mida ta kuulis, oli kõrge ja külm naer, mis paistis kajavat läbi kogu metsa. Hullumeelse halastamatu kõkutamine.

Äkitselt teadis Hermione, mida tal teha tuleb ning tuim rahulikkus mähkis ta endasse.

See on ainus võimalus.

* * * * *

“See on ainus võimalus,” oli Harry vaid mõned tunnid varem sosistanud. Tema silmad, tavaliselt täidetud valguse ja otsusekindlusega, peitsid nüüd endas lõõmavat kindlameelsust, mida tihti süüdimõistetud vangide silmist lugeda võib.

Hermione vaatas üles tema poole, täis hirmu ja ebakindlust.

“Aga Harry, Dumbledore ütles…”

Poiss katkestas ta järsu käeliigutusega.

“Ma tean, mida Dumbledore ütles,” vastas Harry kurnatud häälel. “‘Ära mässa ajaga.’ Aga ma palun sul seda teha vaid siis, kui ma – kui ma ebaõnnestun.”

Ta vaatas Hermione poole, soovides, et tüdruk teda selgitusteta mõistaks.

“Sa ei ebaõnnestu, Harry. Sa ei saa,” sõnas Hermione lämbuval häälel. “Dumbledore ütles…”

“Dumbledore on läinud!” hüüdis Harry rusikaga vastu seina virutades. Nähes ilmet tüdruku näol paistis kogu ta olemus lõtvuvat teadmisest, et ta hirmutas Hermionet; hirmutas ainsat parimat sõpra, kes talle jäänud oli.

“Anna andeks,” pomises ta vaikselt, omaenda häält ära tundmata, “aga nagu ma ütlesin, Hermione: ma olen – olen peaaegu kindel, et miski või keegi muutis Voldemorti selliseks nagu ta on. Usu, ma tunnen teda ja tean, et ta ei sündinud selle kohutava olendina. Kui sa läheksid ajas tagasi enne seda, saaksid sa ta tappa nagu tavalise inimese. Ja Hermione, kui on olemas keegi – üldse keegi – keda ma usaldaksin enda asemel tagasi minema ning asju korda ajama, siis oled see sina.”

Poiss vaatas Hermionet ilmel, mis oli nii täidetud selle tõsidusega, mida ta vanast Harryst mäletas, et äkitselt uhas temast üle ootamatu enesekindluselaine.

“Ma teen seda,” oli Hermione kindlalt vastanud.

* * * * *

Ma teen seda, mõtles ta. Tüdruk otsustas, et on valmis tegema peaaegu kõike, et möödunud nädalate kohutavaid sündmusi olematuks muuta.

Tontlik vaikus metsas tema ümber paistis süvenevat kerge udu pealetungiga. Kuuvalgus langes nagu loor üle hääletu maastiku. Ainsateks kindlateks asjadeks selles jubedas poolreaalsuses tema silme all olid puud, pahklikud ja elutud, kuid siiski tahked.

Kerge muutus udus…

Ja Lord Voldemort ise pöördus näoga Hermione poole. Järsku, nagu oleks teda jääkülma vette kastetud, jõudis tüdrukuni teadmine, et ta on ainus elusolend lagendikul, välja arvatud deemon tema ees. Udu varjas hetkeks Voldemorti näo.

“Ah, see räpane sopavereline, keda Potter nii väga jumaldas,” sülitas Voldemort, tema halvaendeline hääl saatmas kontrollimatuid värinaid tüdruku selgroogu mööda alla. Hermione otsis kobamisi ketti oma kaela ümber.

“Kahju, ma ei tea isegi su nime,” sosistas Voldemort kohutava naeratuse saatel ning tõstis oma võlukepi.

Samal hetkel haaras Hermione oma ajakeeraja. Selle asemel, et seda ümber pöörata nagu tavaliselt, keeras ta seda vasakule. Selle asemel, et minna tagasi tunde, üritas ta reisida aastakümnete taha. Esimese ringiga rabas teda välgutaoline põrutus. Ta keeras seda uuesti ning kummituslik mets hakkas hajuma. Hermione fikseeris mõttes aja ning keskendus instrumendi oma tahtele allutamisele. Iga põrutus rabas teda järjest tugevamini ja tugevamini, kuni ta lendas läbi kirjeldamatu keerise mälestustest, sündmustest ja kohtadest, mille mäletamiseks ta elus polnud olnud. Möirgamine tema peas kostis aina valjemini, kuni paistis täitvat iga tema kiudu. Ning pärast seda: pimedus.

* * * * *

Õhku ahmides tõusis Tom Riddle oma voodis istuli. Hõõrudes meelekohti, püüdis ta meenutada unenägu, millest ärganud oli. Ta oli kindel, et see polnud üks neist tavalistest tontlikest painajatest, mis teda nii kaua kui ta mäletas vaevanud olid. See oli olnud midagi täiesti teistsugust, kuid samas painavamat kui ükskõik milline õudusunenägu. Ta mäletas, või pigem kujutles, suurte pruunide silmade ja meekarva juustega tüdrukut ning välgunoolekujulise armiga poissi. Tüdruk oli aga see, kes esile tõusis. Tema nägu, kuigi loomulikult keskpärane, oli mingil põhjusel Tomi jaoks kõhedakstegevalt kaunis. Kiiresti halvustas ta ennast selliste ebaoluliste mõtete eest. Unenäod on vaid mürk mõistusele, meenutas ta endale rangelt.

Mingil põhjusel ei lohutanud see teda eriti. Kas ma näen nägemusi? Kas ma hakkan hulluks minema?

1. Kesköökarva silmad

2006-09-24T15:29:00.000+03:00

Kui Tom Riddle järgmisel hommikul ärkas, oli öine veider unenägu viimane asi tema mõtetes. Koolivanemana oli Tomil oma magamisruum – ja ka eraldi vannituba. See oli üks põhjuseid, miks ta üldse koolivanemaks saada tahtnud oli; ta eelistas alati üksindust seltskonnale. Siiski oli hetki, kus oma mõtetega üksi olemine pea talumatuks muutus. Ta võttis dušši; külma, nagu alati, sest soe vesi ei jõudnud kunagi vangikoobastesse.

Tom mõtles läbi oma päevaks seatud eesmärgid. Ta pidi alustama selle jubeda Halloweeni pidusöögi planeerimist, mis talle määratud oli, meelitama Rhion Malfoyd, et temalt nõiajookide koostisosi saada, lõpetama raamatu legilimentiast, mille professor Tunistra talle laenanud oli ning sooritama keeruka mäluloitsu Gregory Longbottomi peal, mille ta eelmisel õhtul unustanud oli. See oli lisaks tavalistele kodustele töödele, VVV eksamiteks õppimisele ning lendluudpallile. Aga tavaline koolitöö oli Tomile ammu igavaks ja üksluiseks muutunud. Oli ju nii, et ta kerge vaevaga igas aines kooli parim oli, kõik tema õpetajad talle edasijõudnute ülesandeid andsid, ja kuigi õpetajad seda ei mõistnud, poiss ka nendega kergelt hakkama sai.

Võibolla oli see igavus, mis Tomi ainust talle tundmatut võlukunstiliiki õppima meelitas. Võibolla oli see midagi muud. Must maagia oli kahtluseta kõige keerulisem võlukunsti liik ning Tom oli sellest kütkestatud. Ta oli kogunud grupi järgijaid, või midagi sellist, ning nad olid hakanud korraldama iganädalasi kogunemisi, et keelatud maagiat õppida ja Tomilt juhatust saada.

Ta kõndis üles Suurde Saali et veidi hommikust süüa ning istus oma tavalisele kohale Slytherini lauas. Paljud tema majakaaslased noogutasid talle kui ta möödus. ‘Sõprus’ polnud sõna, mida poiss kasutanuks, et oma suhet ükskõik kellega neist kirjeldada. Enamik lihtsalt austas teda – kartlikul moel. Pealegi, Slytherinlastel polnud sõpru. Neil olid poliitilised liitlased.

Kui Tom vaikselt Rhion Malfoyga rääkis, tundis ta seljal uurivat pilku ning teadis kohe, kellele see kuulus. Sellest ajast saati, kui ta viiendas klassis väikese Rubeus Hagridi välja heitmise põhjustas, oli Dumbledore teda hoolikalt jälginud. Albus Dumbledore oli ainus inimene Sigatüükas, kes paistis nägevat otse läbi Tomi veenva pealispinna. Teistele professoritele oli Tom tõsine teismeline, ambitsioonikas noor mees ja silmapaistev õpilane. Ainult Dumbledore paistis mõistvat, et ta oli midagi palju, palju ohtlikumat.

Kõndides oma esimesse tundi, tundis ta endal teistsugust silmapaari, kuigi ei teadnud, kellele see kuulus. Ta pöördus ringi, kindel, et keegi seisab ta selja taga. Poiss nägi pruuni välgatust nurga taha kadumas, aga ei vaevunud sellele järgnema. Kuigi, teda muutis veidi uudishimulikuks see, millisel Sigatüüka õpilasel võiks olla piisavalt julgust tema jälitamiseks. Oleks ta oma öist unenägu mäletanud, suutnuks ta ehk otsad kokku ajada.

* * * * *

Hermione sukeldus kõrvalkoridori samal hetkel, kui Tom ümber pöördus, ning tõmbas ettevaatlikult hinge. Ta otsustas, et poisi jälitamine ei lähe mitte mingil juhul kauaks läbi. Tal on silmad kukla taga, olgu ta neetud!

Hermione oli Tomi esimest korda nähes teda vaevalt ära tundnud. Nüüd, seitsmeteistaastaselt, olid Tomil tihedad mustad juuksed, mis tema kahvatu nahaga kauni kontrasti moodustasid. Ta oli pikk ja sale ning kõndis ohtliku graatsiaga, mis tüdrukule tugevalt Draco Malfoyd meenutas. Tal olid tugevad, kõrged põsesarnad ning kindel lõug, aga silmad olid kindlasti kõige ligitõmbavamaks osaks ta välimusest. Hermione ei leidnud muud värvi nende kirjeldamiseks, kui peente tumesinisekübemetega vedel kesköö. Poleks poiss üht tüdruku parimat sõpra mõned tunnid tagasi halastamatult mõrvanud, oleks Hermione teda lummavalt ligitõmbavaks pidanud. Ainsad asjad tema juures, mis oleks lasknud kahtlustada, et Tom ja Lord Voldemort üks ja see sama isik on, olid tema ebanormaalselt pikad ja kõhnad sõrmed. Isegi neid nähes, pidi Hermione kuulma kedagi poisi nime nimetamas, enne kui veendus, et see tõesti Tom Riddle on.

Kahjuks oli Hermione saatnud end tagasi kooliaasta esimesse päeva Sigatüükas. Ta oli tegelikult plaaninud minna veelgi kaugemale, kuid lasi paari aasta jagu märgist mööda. Oletatavasti oli ta nüüd aastas 1944, kuigi polnud võimalik selles ka kindel olla. Tüdruk oli ärganud siruli keset lagendikku Keelatud metsas. Sama lagendikku, kus Voldemort Harry tapnud oli. Hermione ei teadnud veel, millised tagajärjed nii kaugele minevikku rändamisel olid, kuid Dumbledore’i kindel keeld seda mitte teha püsis tal siiski meeles. Ärgates oli ta otsustanud kõndida koolini ning vaadata, kas leiab Voldemorti – Tomi! pidi ta endale pidevalt meenutama – ja saab teda jälitada. Nüüd, kus ta edukalt viiekümne aasta kaugusele minevikku jõudnud oli, polnud tal tegelikult aimugi mida teha. Ainus, mida ta kindlalt teadis, oli kohustus tappa Tom Riddle. Kuigi Hermione ajakeeraja kasutamist mäletas, ei suutnud ta aga meenutada oma saabumist ning oletas, et küllap oli ta lihtsalt teadvuse kaotanud.

Nüüd oli Hermionel vaja leida koht kus mõelda, kuna edasist plaani tal polnud. Asjaolu, et ta oli ajas kolmkümmend aastat enne omaenda sündi, oli ta täiesti pahviks löönud. See korraga hämmastas ja kohutas teda. Siin polnud miski kindel.

Kuna kõik parasjagu tundides olid, otsustas tüdruk Astronoomiatorni kõndida. Nii palju, kui Hermione teadis, polnud veel keegi teda näinud. Tal oli ajas liikumisega piisavalt kogemusi, et mõista: nii kaua, kui keegi teda ei näe, ei muutu ajamustris midagi. Kui teda aga nähakse, saab ta võimaluse muuta mineviku ning oleviku sündmusi. Dumbledore oli tal muuhulgas ka rangelt keelanud end näidata. Üks hetk, üks tõrge ajas, miss Granger, on kõik mis vaja, et muuta ühe inimese tulevikku, ja võibolla terve maailma tulevikku.

Hermione jõudis Astronoomiatorni ning heitis pilgu suurde võlvaknasse torni põhjaküljel. Kaugel allpool silmas ta umbes viieteistaastast suurt karvast poissi raskel sammul ringi kõmpimas. Talle meenus koheselt… Hagrid! Tüdruk naeratas laialt, viimaks tuttavat nägu nähes.

Siis istus ta maha ning toetas pea kätele. Põhimõtteliselt ta teadis, mida tegema peab, kuid ei omanud õrna ettekujutustki, kuidas täpselt sellega hakkama saada. Lühidalt öeldes, ta pidi mõrvama Tom Riddle’i. Ei, parandas ta end mõttes vihaselt, ma pean mõrvama õela jälgi olendi, kes tapab mu parimad sõbrad, kui mina teda esimesena ei tapa. Nii kõlas see lihtsamana.

Ausalt öeldes oli Hermione surmani hirmunud. Ta oli juba korra varem ajale vahele seganud ning tema ja Harry olid vaevu pääsenud. Seekord pole mul isegi Harryt, lipsas nukker mõte läbi ta pea. Teda hirmutas kohutavalt teadmine, et tulevikus olid Harry, Ron, tema vanemad ja võimalik, et kõik keda ta armastas, surnud. Samavõrra hirmutas teda asjaolu, et kõigi nende elud, ühes loendamatute teiste eludega, olid nüüd tema kätes.

Olles see loogiline tüdruk, kes alati, otsustas Hermione, et on kaks moodust, kuidas oma ülesannet täita. Esimene võimalus oli peituda varjudes, Tomi jälgida ning oodata parimat momenti ründamiseks. Kahjuks aga oli Tom juba tõestanud, et teda praktiliselt võimatu jälitada on ning Hermionel polnud aimugi, kui kaua võtaks aega, et teda üksi ja haavatavana tabada. Kui see oleks rohkem kui paar päeva, ei teaks tüdruk, kust saada toitu või kus magada ning ta polnud ka kindel, et nii kaua peidus püsida suudaks. Teine võimalus kujutas endast midagi, mida ta hädas olles alati teinud oli. Minna Dumbledore’i juurde. Rääkida talle kõigest, mis juhtunud oli, või pigem mis juhtuma hakkas ja loota, et ta Hermionet usub. Võibolla aitaks ta isegi Tom Riddle’it tappa. Dumbledore oli alati teadnud, mida kriisiolukorras ette võtta.

Püsti tõustes otsustas Hermione, et Dumbledore’i juurde minek on kindlasti parem variant. Ta peatus siiski, leides oma plaanist väikese mõra. Aeg oli veider asi ning moodustas alati täisringi. Miks ei olnud tuleviku Dumbledore Hermionet tundnud, kui tüdruk tõesti ajas tagasi läinud oli? Ehmatusega meenus talle midagi, mis direktor kunagi omavahel olles öelnud oli.

Te meenutate mulle kangesti kedagi, keda ma kunagi tundsin, miss Granger.

Oli see vaid kokkusattumus, või oli tuleviku Dumbledore teda tõesti varem kohanud?

Peas otsust vormides tõmbas tüdruk taskust võlukepi. Ta hingas sügavalt sisse ning valmistus tegema midagi, mida oli endale lubanud mitte iial teha. Praegu on asjad teisiti. See on tähtis.

“Rectus Capillus” sosistas ta, tundes juukseid oma peanahal ümber paigutuvat. Järgmisena ütles ta “Occulus Apparo,” ning paar õhukesi prille ilmus tema peopessa. Ta pani need ette ja pöördus akna poole. Nähes oma peegeldust ta aga kiunatas summutatult ning hüppas üllatunult sammu tagasi. Olen see… mina?

Tema kergelt puhmas, käharad juuksed olid asendunud sirgete meepruunide lokkidega ja prillid, mida ta kandis, panid ta silmad pisut teravamana paistma. Ta nägi välja veidi rahulikum ja korralikum ning, kui see võimalik oli, natuke vanem. Seda, ja ta tundis end hädavaevalt ära. Hermione nägi välja nagu täiesti teine inimene. Ta tegi grimassi. Ma vihkan seda. Ma tunnen end nagu Parvati ja Lavender enne Jõuluballi.

Ehkki ta end kuidagi kohmakana tundis, asus ta sellest hoolimata üpris otsusekindlalt Dumbledore’i kabineti poole teele. Kivist vihmaveerenninoka kujuni jõudes silus ta aga närviliselt juukseid ja seadis prille otsemaks. Kas ta nägi piisavalt erinev välja?

“Šokolaadikonn,” ütles tüdruk lootusrikkalt, enne kui talle meenus, et Dumbledore’ile maitsevad mugumaiustused.

“Ee… Marsi šokolaad! Ei, sidrunišerbett!”

“Ma olen neisse üsna kiindunud, kui nii öelda võib,” ütles hääl Hermione selja taga selgelt. Tüdruk pöördus kiiresti ümber, et näha enda taga seismas noort kuldpruunide juustega Dumbledore’i. “Direktor Dippet aga keeldub neid millegipärast proovimast. Ei teagi, mitu korda olen üritanud neid talle pakkuda,” jätkas Dumbledore, justkui midagi ebatavalist ei toimukski.

Direktor? Kuidas ta sai seda unustada? Dumbledore polnud saanud direktoriks enne Grindelwaldi alistamist.

“Kas ma tohiksin teie nime küsida, noor daam? Ja kui see minust liiga ebaviisakas pole, siis mis teid siia toob?”

“Ma olen Helen Nestowe, sir,” leiutas Hermione kiiresti, ajades õlgu sirgu nagu alati autoriteetidega rääkides. Äkitselt muutus ta süda raskeks mõistmisega, et Dumbledore’ile oma missioonist rääkimine oleks kohutav idee. Ta peaks tüdrukut pigem hulluks, kui usuks tema ekslevat juttu, mis sisaldas Musta Isandat ja ajakeerajat. Ja nõustuda ühe oma õpilase mõrvamisega? Dumbledore ei nõustuks iialgi, mitte mingil juhul, millegi sellisega. Hermione üritas kiiresti välja mõelda mõnd poolusutavat põhjust seal olemiseks.

“Ja ma tahaksin tegelikult end Sigatüükasse kirja panna,” lõpetas ta kiiresti. Sigatüükasse kirja panna? Kas ma millegi parema peale poleks tulnud?

“Kas tõesti, miss… Nestowe?” küsis Dumbledore, teda esimest korda korralikult vaadates. Hermionele ei jäänud märkamata professori kaalutlev pilk. “Ma pole kindel et see on võimalik, vaadates teie vanust. Öelge palun, kuidas te siia sattusite? On teil võlukunstiga seotud päritolu?”

Hermione vaikis. Kuidas sai ta selgitada selja taga olevaid kuut aastat võlukunstiõpinguid? Kuidas sai ta selgitada sinna jõudmist? Tema mõistus hakkas paaniliselt tööle.

Õnneks päästis teda kohesest vastamisest uus saabuja. Ta oleks peaaegu õhku ahminud, kui poiss nurga tagant välja astus. See üks inimene, keda ta üritas vältida ning samas ka see üks inimene, keda ta tappa üritas. Tom Riddle.

2. Helen Nestowe Saksamaalt

2006-09-24T15:24:00.000+03:00

“Mr. Riddle,” ütles Dumbledore käekella vaadates.

“Te polnud oma klassiruumis, kui ma tundi tulin, sir, seega ma oletasin, et te võite siin olla,” ütles Tom ettevaatlikult. Ta heitis pilgu Hermionele ning loetamatu ilme vilksatas ta tumedaist silmist läbi. Hermione märkas koheselt, et poisi olek oli peaaegu võrdne Dumbledore’i rahuliku ja enesekindla käitumisviisiga.

“Tõepoolest, aeg on lausa lennanud. Ma tulin, et näha Dippet’d ning ei taibanud, et sa juba tundi tulemas olid. Vabandust.”

“Muidugi, sir,” ütles Tom, mitte jämedalt, kuid viisakusest kaugel olles. Hermione tajus nende häältes veidrat alatooni, pinevat sorti pinget, mida neist mõlemast kiirgas.

“Lükkame selle tunni edasi täna pärastlõunaks, kas sobib?”

“Sobib, sir,” vastas Tom tundetult. Öelnud seda, kõndis ta minema. Dumbledore’i teravate silmadeta inimene poleks märganudki Tomi põgusat pilku Hermione poole.

Dumbledore pöördus tagasi tüdruku poole.

“Sir, ma tahaksin näha direktor Dippet’d,” ütles Hermione kindlalt, andmata Dumbledore’ile aega end rohkemate küsimustega pinnida. Ta oli otsustanud, et Dumbledore’i on igal juhul liiga raske lollitada. Kuigi Hermione direktor Dippet’d ei tundnud, ei saanud mees mingil juhul Dumbledore’ist nutikam olla.

“Siitkaudu siis,” ütles Dumbledore hetke pärast. Hermionele jäi mulje, et professor oli vahepeal tõsise mõttetööga tegelenud. Kõhklevalt järgnes ta Dumbledore’ile, mööda vihmaveerenninoka kujust ja otsedirektor Dippet’i kabinetti.

* * * * *

Dumbledore’ist eemale kõndides tundis Tom veidrat värinat mööda selgroogu alla roomamas. See oli tüdruk unenäost. Ma olen selles kindel, mõtles ta. Tüdruk oli olnud peaaegu identne unenäoneiule, mõne kerge muudatusega. Sirgemad juuksed äkki? Aga see sama tontlik ilu, mis poisi sisemust tarretavat paistis.

Vihaselt tõrjus ta tüdruku ja unenäo peast välja. Virilalt mõtles ta, kas Dumbledore oli Muundamise tunni vahelejätmiseks vabandusi otsinud, kui seda kokkusaamist tunniks üldse nimetada saigi. Kuigi Dumbledore seda tunnistamast keeldus, oli ‘tundidest’ saanud nende kahe omavaheline võistlus nupukuse osas, kuna Tom juba peaaegu Dumbledore’i tasemele jõudnud oli.

Tomil oli Dumbledore’iga pehmelt öeldes veider suhe. Mingil kombel oli mees ainus inimene Sigatüükas, kelle vastu tal vähimatki austust oli. Kui väga Tom ka seda tunnistada ei tahtnud, oli Dumbledore seda tüüpi mees, kes vaid oma kohaloluga ruumi vaikseks muutis. Ta oli selline mees, kes suutis võõraid vaid sõrmenipsuga endale kuuletuma sundida. Mingil moel oli Dumbledore Tomi iidol. Ta oli selline mees, kelleks Tom ise saada tahtis.

Samal ajal esindas ta aga ka kõike, mille vastu Tom oli. Dumbledore’il olid nii vanamoelised ja piiratud arusaamad heast ja kurjast, tõrjumisest ja arvestamisest. ‘Hea’ ja ‘kuri’ ei eksisteerinud Tomi jaoks. Need olid ähmased, juhuslikud nimed, mida inimesed andsid oma tegudele, et end paremini tunda. Tomi jaoks oli ‘hea’ see, mis talle endale kõige rohkem kasu tõi. Ja mis puutub arvestamisse ning tõrjumisse? Miks peaks ta avalikult arvestama mugude ja mugupäritolu võluritega, rassiga, kes teda eluaeg tõrjunud oli? Mugumaailmas oli ta olnud vaid ‘tänavarott’, orb, poiss, kes oma eluga mida korda saata ei suuda. Ausalt öeldes vihkas ta mugusid rohkem, kui midagi muud.

Tom naeris kibedalt, kuna tegelikult ei omanud miski sellest enam tähtsust. Ta oli juba ammu vabastanud end tunnetest, mida tavalised inimesed kogesid. Seal, kus pidid olema valu, rõõm ja kurbus, asus vaid tühjus, mis ümbritsevat endasse neelas. Ta polnud teinud seda võlukunsti abil, sest kahjuks polnud loitsu, mis ta südame ära võtta võiks. Aga tänu oma ajale mugude orbudekodus, raskele algusele Sigatüükas ja asjaolule, et ta kunagi kusagil oodatud polnud, oli ta õppinud end tuimestama kõigi tunnete suhtes, välja arvatud viha ning mõnikord ka rahuldus. Miski muu ei tabanud teda täie jõuga; kui teda ülistati, halvustati või solvati, tundis ta vaid nõrka hoopi. Südame jäätamine oli ainus kaitsemehhanism, mis tal oli.

Sellepärast oligi tüdruk unenäost ta tasakaalust välja löönud. Ta oli tundnud hetkelist tõmmet tüdruku poole, kuid see oli nüüd möödas ja Tom sai edasi elada tundetuses, mida ta nii väga hindas.

* * * * *

Direktor Dippet vaatas üle oma pärgamendihunniku enda ees enesekindlalt istuva tüdruku poole.

“Miss Nestowe… te ütlesite, et olete käinud kuus aastat võlukunstikoolis Saksamaal?”

“Jah, sir, Frau Brunhildi Hoher Schule der Zauberei’s!”

Dumbledore, kes Dippet’ist vasakul istus, torkas kiiresti vahele, “Tohin ma küsida, miks teil Saksa aktsenti pole, miss Nestowe?”

“Noh, mu perekond elas Inglismaal, kuni mu kümnenda eluaastani ja siis kolisime isa tööasjade pärast Saksamaale. Nüüd oleme Inglismaal tagasi, ja mul ei tekkinudki selle aja jooksul aktsenti,” lõpetas Hermione, paistes otsekui innuka informatsioonijagajana. Nähtavasti sai isegi Dumbledore tema enesekindlast pealispinnast petta. Sisimas aga peksis tüdruku süda meeletult. Ilmnes, et ta vihkas Dumbledore’ile valetamist rohkem kui midagi muud, mis ta teinud oli. See keeras ta sisemuse sõlme, aga professorile tõe rääkimisest poleks mingit kasu. ‘Jah, direktor Dippet, ma tulin siia teie parimat õpilast tapma. On see probleem?’

Dippet naeratas ja ütles, “Noh, mis Nestowe, mul on hea meel teile öelda, et testide põhjal olete te rohkem kui võimeline meie koolis käima. Ma lihtsalt ei suuda aru saada, kuidas me teist üldse alguses mööda vaatasime. Julgen öelda, et olete üks säravamaid noori nõidu– ”

“Armando, ma pean kahtlema teie rutakas otsuses. Võibolla oli sellel põhjus, et me temast mööda vaatasime, ning andke mulle andeks, miss, kuid paistab veidi kahtlane, et – ”

“Rumalus, Albus!” ütles Dippet ülbelt käega lehvitades. “Kas sa ei näe, et tüdruk räägib tõtt? Sõõlamiskübar ütles, et ta saab olema Gryffindoris ja kas on kübar kunagi eksinud? Pealegi, nii särava nõiaga seitsmendas klassis on meil kaks parimat õpilast, keda kool kunagi näinud on! Kujutle rahasid, mida ministeerium…” kergelt punastades piilus ta enne jätkamist Dumbledore’i poole, “…noh …ee …kui see välja jätta …te olete Sigatüükasse vastu võetud, Helen Nestowe!”

Hermione seadis näole naeratuse ning öelnud, “Mul on au, sir,” pöördus ta lahkuma. Talle oli teatatud, et ta peab kolima seitsmenda klassi Gryffindori tüdrukute juurde, ning seda meeles pidades asus ta trepist alla minema.

“Miss Nestowe? Tohin ma paar sõna öelda?” Hermione pöördus, et näha Dumbledore’i enda kohal trepiotsal seismas.

Professor ütles surmtõsisel ilmel, “Ma ei soovi talitada vastu direktor Dippet’i soovidele, aga igal juhul, kui te tahate rääkida mida te siis tegelikult teete, olen ma valmis kuulama. Seni julgen ma öelda, et pean teid põhjalikult jälgima.”

Hermione avas suu, et midagi öelda, kuid leidis selle paigale tardunud olevat. Kuidas ta…?

“Head päeva teile,” lõpetas professor naeratusega ning pöördus rahulikult minekule.

* * * * *

Dumbledore jälgis Suure Saali sisu oma kohalt direktor Dippet’i kõrval.

Helen Nestowe, või nii ta ennast nimetas, silus Gryffindori lauas närviliselt juukseid. Ta paistis teiste seitsmendikega kiirelt sõbrunenud olevat, kuigi rääkis vaid siis, kui teda kõnetati ja ei paistnud vaikuses söömist pahaks panevat.

Tom, teisest küljest, oli ümbritsetud pundi Slytherinlaste ja paari Ravenclawlasega. Ta oli vaevalt oma toitu puudutanud ning rääkis vaikselt kuid kiiresti. Kõik kuulasid teda palju pühendunumalt, kui ükskõik millist professorit tunnis.

Dumbledore kartis, et Tom oli saanud liiga suure võimu üle kaasõpilaste. Neile paistis ta ilmselgelt võluv, teravmeelne ja nutikas, ning samas tundsid nad end tema juures mugavalt, nagu ta oleks võrdne mitte ülem. Tom trotsis pidevalt autoriteeti ning oli tihti professoritest parem, mis, märkis Dumbledore virilalt, oli teine põhjus õpilastele teda niivõrd austada.

Oli võimalik, et üksi Dumbledore Tomis teist külge nägi. Poiss polnud mitte ainult võluv, teravmeelne ja nutikas, vaid omas ka imepärase koguse ambitsioonikust, kavalust ning tagasihoitud viha. Kõik need omadused temas ja Dumbledore’i veendumus, et poiss kaks aastat tagasi Saladuste Kambri oli avanud, muutsid Tomi potentsiaalselt kõige ohtlikumaks võluriks maailmas.

Otse vastupidiselt oli Helen Nestowe säravalt tark, ja kuigi kahtlane, ei paistnud ta endast mingit ohtu kujutavat. Dumbledore’i huvitas, mis võiks juhtuda, kui Tom ja Helen tuttavaks saaksid.

Omaette muheledes otsustas Dumbledore Heleni tunniplaani muuta, et see Tomi omaga kattuks. Kuigi kõigepealt õnnestus tal end veenda, et teeb seda ainult tüdruku vaimseks kasuks, mitte oma lõbuks.

Noh, põhiliselt.

3. Kõigi inimeste seast

2006-09-24T15:13:00.000+03:00

Järgmisel hommikul tunniplaani lugedes vajus Hermione suu ammuli. Kõigepealt olid tal VVV- tasemel Nõiajoogid edasijõudnutele Slytherinlastega ja pärast seda Teoreetilised Nõiasõnad, üks raskemaid aineid Sigatüükas. Peale lõunat tulid Muundamine ning kõrgema astme Astronoomia, kursus, mis sisaldas suurt kogust keerulist mugumatemaatikat. Tema järgmise päeva tunnid olid sama keerulised ning sisaldasid muuhulgas edasijõudnute Ennustamist, ainet, mille ta kolmandas klassis pooleli oli jätnud ja millest seega mitte midagi ei teadnud.

Hermione oli endale lubanud, et seal ei saa temast parimat. Tegelikult näitab ta end tuima ning järeleandlikuna, et mitte tähelepanu tõmmata. Mida vähem inimesed teda märkavad, seda vähem muudab ta aja kulgu. Ainus põhjus, miks ma siin olen, meenutas ta endale, on omada põhjust Sigatüükas viibimiseks. Üritan Tomist ruttu vabaneda ja mida varem koju saan, seda parem…

Kui ma tagasi saan…

Saabumisest saati oli tüdruku rinnas paisunud hirm, kuid sündmustekeerises oli ta selle alla surunud. Kuidas ta tagasi saama peaks? Või tegelikult edasi? Varem ajakeerajat kasutades oli ta reisinud vaid tundide kaupa ning saabunud täpselt sinna, kust alustanud oli. Tegelikult kartis Hermione järjest rohkem ja rohkem, et ei saa kunagi edasi minna ning näeb Harryt ja Roni uuesti alles vana kortsus naisena, ja poisid ei tunne tüdrukut, keda on teadnud enamiku oma elust, enam äragi…

Ei! ütles ta endale, pisarad silmis kipitamas. Ma teen seda, ma ei hooli, et seda varem tehtud pole. Ma leian mooduse edasi minna.

“Helen!” Pisaraid minema pilgutades vaatas Hermione kiiresti üles ja nägi Emma O’Learyt, terava keelega Gryffindorlast enda ees seismas. “Sa paistad rööpast välja löödud. Kas midagi on halvasti?”

Hermione lõi ennast mõttes, et oli lasknud oma pealispinnal nii kergelt langeda. Ta naeratas Emmale usalduslikult ning vastas, “Lihtsalt esimese päeva närvilisus, tead küll…”

Emma naeratas teadvalt. “See läheb mööda, ära muretse. Tule, Nõiajoogid hakkavad. Slytherinlastega pealekauba; nad on jälgid. Muide, meie, Gryffindorlased, ei salli neid eriti, nad on üks närune kamp…”

“Tõesti? Ma poleks seda kunagi arvanud,” vastas Hermione läbi kokkusurutud hammaste. Nad kõndisid alla vangikongidesse koos grupi Gryffindorlastega. Harjumuspärase raudukse juurde jõudes üllatus Hermione hetkeks, nähes seda lahti lükkamas mitte professor Snape’i vaid kiilanevat meest veripunases rüüs, kelle nimeks osutus professor Alonzin.

Slytherinlased marssisid sisse kohe pärast seda, kuigi nad jäid hiljaks, nagu Hermione märkas, ning tund algas. Professor Alonzin rääkis kiiresti ning kõik peale Tom Riddle’i tegid märkmeid. Poiss istus sirgelt oma kohal, silmitsedes punkti õpetaja pea kohal. Hermione kortsutas kulmu, otsustades, et küllap polnud Voldemort koolis kuigi usin olnud.

Kui saabus aeg pruulima hakata, jagati Slytherinlased, nagu alati, paaridesse Gryffindorlastega. Hermione pea jõnksatas püsti kuuldes professor Alonzinit ütlemas, “Nestowe? Aa, uus õpilane. Sina oled praeguseks Riddle’iga paaris. Ta aitab sul järgi jõuda.”

“Vedas,” sosistas Emma talle kõrva ning liikus oma kohale. Hermione kortsutas kulmu.

Kõigi inimeste seast! mõtles ta. Kuidas sai ta vaadata silma inimesele, keda tapma pidi? Kuidas pidi ta temaga töötama? Temaga rääkima?

Tüdruk hingas sügavalt sisse, kui Tom tema juurde astus ning rahulikult maha istus. Ma ei taha su häält kuulda. Ma ei taha sinuga tegemist teha.

Sõnagi lausumata hakkas poiss katlas vett kuumutama. Hermione tuulas veidi närviliselt oma märkmetes. Ma istun Lord Voldemorti kõrval. Talle meenus, et pidi näitlema. “Okei, nii et me vajame… ee… Seedri- ”

Seedripuu koort, Palmisüdamikku ja Vetevaimu soomuseid, lisada ühekaupa kuumusel umbes 150 kraadi, segada üheksa korda päripäeva ja kolmkümmend kaks korda vastupäeva kolme ja poole minutiste intervallidega. Ma saan ise hakkama,” ütles Tom lühidalt.

Hermione vaatas teda ammulisui ning siis heitis uuesti pilgu oma märkmetele. Professor Alonzinil oli selle nõiajoogi selgitamiseks läinud pool tundi ning Tom tegi seda kümne sekundiga, sealjuures märkmeid kasutamata. Pisut tüdruku võistlusindu lõi siiski poisi sõnade peale lõkkele. Ta ei suutnud end peatada ütlemast, “Ei, tõesti, ma tean kuidas seda teha. Ma aitan.”

Tom vaatas teda kiretult, kuid Hermione avastas, et ei suuda poisi pilgule vastata.

“Ma ei vaja mingit algajast Gryffindorlast endale appi. Ma ütlesin sulle. Mind ei huvita, kas sa tahad aidata või ei.”

Hermione veri kees.

“Algajast? Ma… ma võin seda jooki pruulida sama hästi kui sina! See et sa Slytherinlane oled, ei tee sind veel Nõiajookides paremaks!”

Tom naeris. See oli veidi inimlikum variant kõrgest külmast naerust, mida tüdruk nii hästi teadis, ning meenutas talle kohe kellega ta koos oli.

“Sa ei tea kes ma olen, kas pole?” küsis Tom, külmalt lõbustatud ilme näol.

Ma ei oleks selles nii kindel, mõtles Hermione vihaselt. Ma tean ‘kes sa oled’ paremini, kui sa ise!

Kui tüdruk ei vastanud, ütles Tom, “Sa väidad, et suudad seda nõiajooki pruulida sama hästi kui mina? Ole siis lahke.”

Ta lükkas katla Hermione poole ning nõjatus tooli seljatoele, teda sama külma ilmega edasi vaadates.

“Hästi,” sähvas Hermione vihaselt vastu. Ta vaatas ettevaatlikult oma märkmed läbi ja kontrollis koostisosi. Kui teises klassis valmistatud Mitmemahlamögin välja arvata, polnud ta kunagi nii keerulist nõiajooki pruulida püüdnud. Lõppkokkuvõttes polnud Hermionel ju aimugi, kuidas ta VVV- tasemel Nõiajookidesse sattunud oli.

Ta töötas vaikselt, mõne minuti tagant koostisosi lisades ning temperatuure muutes, kuni sattus veidi segadusse selle osas, kui kaua täpselt jooki segada tuli.

Emma jooki vaatama küünitades avastas Hermione selle laimirohelise olevat. Ta enda oma oli alles tume sinkjasroheline ning tüdruk hakkas vaikselt närvi minema. Järgneva viie minuti jooksul aga saavutas jook õige värvi ning Hermione ohkas rahunenult.

“See on liiga vedel ja sa ei lisanud piisavalt Vetevaimu soomuseid,” ütles Tom kohe. Tema küüniline olek häiris Hermionet väga.

“Aga ma tegin selle õigesti, kas pole? Me saame selle eest O, kas sellest sulle ei piisa?”

“Selles asi ongi,” ütles Tom ilmetult. “Sa ütlesid, et võid seda teha sama hästi kui mina. Sa valmistasid selle hästi, aga mitte nii hästi, kui mina teinud oleksin.”

Poiss vaatas Hermionet ilmel, mida tüdruk mõista ei suutnud. Samas, ta ei suutnud iial Tomi ilmeid lugeda.

“Ära ürita end minuga võrrelda,” ütles Tom vaikselt. “See ei lähe läbi.”

Äkitselt meenus Hermionele, et ta pidi olema vaid keskpärase arukusega ja väga pelglik. Tom nägi ta nägu ilmetuks tõmbumas.

“Sul on õigus,” vastas Hermione tuhmilt noogutades.

Tomi silmist välgatas läbi midagi, mida oleks võinud pidada üllatuseks, kuid see vaigistati nii kiiresti, et Hermione ei saanud kindel olla.

Professor Alonzin hindaski neid Oivalisega; ainsaga kogu klassis.

* * * * *

Kella helisedes jooksid Hermionele järgi Emma ja sassis juustega poiss Gryffindorist.

“Helen! Sul nii veab, et Tom Riddle su paariline on. Kuigi ta on nõme, nagu nad kõik, teeb ta kogu töö ise ära ja sina saad häid hindeid. Muide, see siin on Christoph Black. Ta on Gryffindori lendluudpallivõistkonna vaht.”

“Meeldiv tutvuda,” ütles Hermione naeratades. “Mul on hea meel Tomi paariline olla; mis Nõiajookidesse puutub, pole ma just kõige tugevam.”

“Mina ka mitte!” ütles Christoph kiiresti. Ta hääl oli madal ja tormine. “Eelmisel aastal sain hädavaevalt läbi. Võin kihla vedada, et Alonzin üritab mind lendluudpallivõistkonnast välja heita lasta…”

Hiljem samal õhtul raamatukogus õppides mõtles Hermione, miks polnud ta Tom Riddle’it kartnud. Oli ju Hermione näinud teda mõrvamas oma parimat sõpra ning ise vaevu ta eest pääsenud. Niipalju kui Hermione teadis, pidi Voldemort ta nagunii tapma, kui tüdruk teda enne ei mõrva. Aga kuidas ta seda tegema pidi?

Millegipärast pani Tomi mõrva plaanimine tüdruku kõhu keerama. Ma pean ta hävitama, enne kui tal võimalustki on Lord Voldemortiks saada. See on mees, kes pani maailma hirmus värisema. On täiesti õige tappa üks mees, et tuhandete elusid päästa.

Hermione mõistus kinnitas talle, et see oli õige lahendus tema probleemidele. Kui ta Tom Riddle’i tapaks, ei saaks Lord Voldemorti eksisteerimagi. Siis võiks tüdruk minna edasi ja näha Harryt, Roni, oma vanemaid…

Ja nii hakkas ta kaaluma võimalusi Tomi tapmiseks. Avada Kedavra jäi ilmselgelt kõrvale, kuna tüdruk seda sooritada ei osanud. Ta pidi seda mugude kombel tegema. Relva tal polnud, kuigi see olnuks lihtsaim variant. Võibolla nuga köögist…

See näis barbaarne ning kohutav, kuid ühtki muud ideed Hermionele pähe ei tulnud. Peale tapmist peaks ta kohe ajakeeraja abil põgenema ning ajas edasi minema. Sellisel juhul pidi ta aga enne välja mõtlema, kuidas edasi minna.

Kui ma selle välja mõtlen, olen valmis teda tapma, otsustas Hermione kindlalt. Enam ei lähe kaua.

4. Hilisöised kahtlustused

2006-09-24T15:05:00.000+03:00

Päevad möödusid ning Hermione näitas end kindlalt Helenina. Ta oli meeldiv, kuigi igav, ning sai kõigi Gryffindorlastega hästi läbi. Samal ajal otsis ta ka moodust ajas edasi minekuks, kuid edutult. Mitte miski ei vihjanud, et tulevikku rändamine isegi võimalik oleks.

Üllatusega oli ta avastanud, et pea kogu tema tunniplaan kattus Tomi omaga. Poiss oli igas aines parim ning professorid jumaldasid teda. Töökoorem oli tohutu, kuid Hermione sundis end keskpäraseid hindeid saama. Oli lausa veider, kui palju enda tundides tagasi hoidmine haiget tegi. Õppimine oli alati olnud midagi, mida tüdruk armastas, ning nüüd pidi ta käituma keskpärase õpilasena.

Tema järgmine vestlus Tomiga toimus paar nädalat hiljem Nõiajookides. Kuigi ta oli endiselt poisiga paaris, ei rääkinud nad omavahel kunagi. Nüüdseks oli Nõiajookidest saanud ainus aine, milles ta üldse pingutas, kuna koos Tomiga häid hindeid saada ei paistnud kahtlane. Hermione oli aga Heleniks olemisega nii ära harjunud, et kui nad reedel pruulima hakkasid, kratsis ta segadust teeseldes kukalt.

“Ma ei saa sellest Virgutusjoogist üldse aru. See on seitsmenda klassi jaoks liiga keeruline. Tõesti, mis asjad on ‘ussi katsesarved’? Ma olen tõsiselt segaduses.”

Tom vaatas oma katlalt üles. Tema kesköökarva silmad kohtusid Hermione omadega, kuid olid läbitungimatud nagu alati.

“Sa oled hea näitleja,” ütles ta külmalt. Hermione sisemus tõmbus kokku. Kuidas ta teadis? Ta ei saanud ometi olla avastanud, et tüdruk tulevikust on. Hermione otsustas lolli mängida.

“Mitte eriti. Ma katsetasin näitekunsti oma mugukoolis ja sain üsna kergelt lavakrambi,” vastas ta tühjalt.

“Tead, ma pole rumal,” jätkas Tom, nagu Hermione midagi öelnud poleks. “Ja sina ka pole. Ma olen vaadanud sind neid nõiajooke pruulimas ning näen, et sa oled üks targemaid nõidu siin. Teistes ainetes varjad sa seda aga hästi ja kõik sinu puupäised Gryffindorlastest sõbrad usuvad seda ka. Mida sa nii kangesti varjata üritad?”

Hermione aju töötas nii kiiresti, et pidi lõhkema. Kui Tom kellelegi oma kahtlustest räägiks, oleks tüdruk paljastatud. Ta otsis meeleheitlikult, mida öelda.

“Mulle ei meeldi oma intelligentsiga uhkeldada,” pomises ta siidiselt, teeseldes märkmetes millegi alla joonimist. Hermione oli isegi üllatunud, kui heaks näitlejaks ta saanud oli.

“Aga sa üritad seda täielikult varjata. Iga vähegi ajusid omav inimene näeks läbi, et kõik mida sa teed on vaid üks suur näitemäng,” nõudis Tom.

“Ja see mida sina teed ei ole?” lõi Hermione vaikselt vastu. See oli ainus, mis talle pähe tuli, et Tomi tähelepanu endalt eemale juhtida. Enesekindlust kogudes jätkas ta, “muidugi, sa oled teravmeelne ja võluv kõigiga enda ümber, aga oled sa tegelikult selline?” Tüdruku hääl omandas vastiku tooni jätkates, “sisimas pole sul aimugi, kes sa olla tahad. Sa oled kohutav. Ma näen otse läbi sinu ka. Igaüks näeb.”

Tüdruku plaan tähelepanu kõrvale juhtimiseks muutus palju enamaks kui ta Tomi näoilmet märkas. Poisi rahulik ilme oli purunenud ning Hermione taipas, et oli naelapea pihta tabanud.

“Sa ei tea minust midagi,” ütles Tom, hääl rahulikum, kui iial varem. Ta võttis end kokku ning pöördus tagasi katla poole.

“Ma tean piisavalt, et -”

“Ära räägi minuga,” sosistas poiss surmaval toonil. Hermione ei olnud kunagi varem temas nii palju tundeid näinud. Tegelikult oli see esimene kord, kus poiss haavatav paistis.

“Oivaline, nagu alati! Aga mida muud mul oma parimalt õpilaselt oodata olekski?” kommenteeris professor Alonzin nende Virgutusjooki hinnates.

“Ei midagi vähemat, sir,” vastas Tom tõsiselt.

Just siis otsustas Hermione, et nad olid Tomiga mõlemad oivalised näitlejad.

* * * * *

“Sisimas pole sul aimugi, kes sa olla tahad. Sa oled kohutav. Ma näen otse läbi sinu. Igaüks näeb.”

Need sõnad kaikusid Muundamise klassi poole kõndiva Tomi peas aina tihedamini. Otse loomulikult polnud need tõsi, kuid miks need teda niimoodi häirisid? Võibolla oli asi selles, et kogu oma elu oli ta töötanud selleks, et mitte olla mittemiski. Ta oli olnud nii hõivatud mitte mittemiskiks olemisega, et ei leidnud aega olla miski.

Kuidas on see võimalik? Ma olen koolivanem, klassi parim õpilane ning lendluudpalli- võistkonna püüdja. Loomulikult olen ma miski.

Talle ei tulnud kunagi pähe, et ehk oli see tühjus tema sees, mis mittemiskina arvesse läks.

Ta koputas Dumbledore’i kabineti uksele ning õpetaja avas kohe.

“Mr. Riddle,” tervitas Dumbledore teda. Tom astus kabinetti, mõeldes, kas sel korral suudab ta lõpuks Dumbledore’iga Muundamises võrdne olla.

“Tohin ma küsida, kuidas teil ülejäänud ainetes läheb, Mr. Riddle? Valmistute VVV- eksamiteks, ma eeldan?”

“Olen kindel, et saan eksamitega suurepäraselt hakkama. Ülejäänud ainetes läheb mul samuti hästi,” vastas Tom tühjalt. Ta vaatas Dumbledore’ile silma ning hoidis end tagasi, et mitte võpatada. Dumbledore tekitas talle tunde, nagu ta oleks klaasist, läbipaistev ja habras.

Dumbledore asetas käed rahulikult sülle ning istus laua taha. Tom jäi seisma, kuna talle istet pakutud ei oldud. Üks libastumine Tomi poolt kaotaks talle mängu, mida nad juba nii kaua mängivat paistsid.

“Meeldiv kuulda,” ütles Dumbledore vaikselt. “Kas te olete kohanud meie uut õpilasti, Helen Nestowe’i?

“Olen teda näinud,” vastas Tom neutraalsena.

“Üsna tark, kas te ei arva? Pea sama andekas kui teie, ma usun,” ütles vanem võlur vihjaval toonil. Tom otsustas, et professor tahtis ilmselgelt selle Heleni kohta informatsiooni.

“Ta on tegelikult üsna tavaline. Ei saa oivalisi hindeid, aga rumal ka ei ole,” vastas Tom, otsustades Heleni kohta rohkem välja uurida. Mitte et ta Dumbledore’ile midagi räägiks. Kui professor temast aga huvitatud oli, pidi ta ilmselgelt oluline olema. Võibolla saaks Tom tüdrukut oma huvides ära kasutada.

“Sellisena ta välja paistab, kas pole?” ütles Dumbledore kiiresti. “Aga samas, paistab et teie hindate asju vaid välimuse järgi, Mr. Riddle.”

Nagu palju kordi varem, üritas Dumbledore teda närvi ajada. Ta oleks pidanud Tomi paremini tundma.

“Ja ma oletan, et teie hindate kõike minu juures välimuse järgi, sir?” irvitas Tom.

“Sugugi mitte, Mr. Riddle.”

“Sellisel juhul olete te targem, kui ma uskusin,” lõi Tom kohe tagasi.

See oli kõigest üks nende tavalistest võimuvõitlustest ning Dumbledore lihtsalt kortsutas tema suunas kulmu.

“Öelnud seda, alustagem oma tunniga.”

* * * * *

Hermione võpatas, tundes oma õlal karmi kätt.

“Miss Nestowe, raamatukogu on ammu suletud. Ma leidsin teid alles nüüd siit raamatute otsast magamast! Minge tagasi oma magamistuppa ning puhake,” ütles Madam Rostam rangelt, kui Hermione pea püsti ajas.

Hermione vaatas ähmase pilguga lehekülge, mida lugenud oli.

Nicolas Flamel, oma 566 eluaasta jooksul, pühendas suure osa elust aja uurimisele. Tegelikult kirjutas ta oma hilisematel aastatel palju teoreetilisi teoseid aja ning selle olemuse kohta. Ta väitis, et kui aega saab tagasi kerida, peaks seda ka edasi kerida saama, kuigi kaasaegsed võlurid seda veel saavutanud pole. Ta väidab samuti, et kuigi aega saab tagasi ja edasi kerida, pole tegelikult mingit võimalust muuta…

“Miss Nestowe, kohe!” hüüdis Madam Rostam raamatut Hermionelt krabades. Tüdruk kiristas vihaselt hambaid.

Kuigi Hermione oli tüdinud ning väsinud, oli ta samuti erutatud sellest, mida lugenud oli. Võibolla oli moodus ajas edasi minna. Kuna ta minevikus viibis, oleks tulevikku minek tema jaoks kindlasti kergem. Ta otsustas selle kohta tingimata rohkem lugeda, kui ta puhanum on. Praegu vajas ta und.

Hermione vaatas kella ning avastas, et kesköö oli juba möödas. Ta astus raamatukogust välja ning varje täis koridori, värisedes end ümbritsevad pimeduses. Hermione läks kiirelt läbi koridoride, hääletult, ning vaevumata võlukeppi süütama.

Varjudega kaetud kuju astus nurga tagant välja otse tema ees. Tüdruk ahmis üllatunult õhku ning koheselt ilmus võlukepihelk stseeni valgustama. Tom Riddle’i nägu tuli nähtavale, ilme tühi ja külm nagu alati. Hermione ahmis veel kord õhku, mõeldes kas joosta või oma võlukepp välja tõmmata.

“Helen Nestowe, ma usun? Millega sa ometi tegeleda võiksid, niimoodi keset ööd koridorides kolades? Ilma valguseta, võiks lisada,” küsis Tom jultunult. Ta langetas võlukepi nii, et tema nägu osaliselt pimedusse jäi.

Hermione mõistus töötas täistuuridel. Ta ei teadnud, miks Tom seda küsis, kuna tema hääletoon oli sama tühi kui ta näoilme. Oli nende kohtumine kokkusattumus?

“Ma võiksin sinult sama küsida,” vastas Hermione pisut nördinult. Ta ei olnud võimeline täielikult varjama värinat oma hääles, kui väga ta ka püüdnud poleks. Üksi pimedas koos Lord Voldemortiga ei olnud koht, kus Hermione olla tahtnuks.

Tom vaatas teda kaalutlevalt.

“Võibolla pole sa kursis asjaoluga, et ma juhtumisi Koolivanema positsiooni oman. Minu töö on öösel koridorides voodist väljas õpilasi tabada. Õpilasi, nagu sa ise,” ütles Tom ettevaatlikult, tema sile nägu ilmetu nagu ikka.

Hermione kahvatas. Koolivanem! Muidugi on ta koolivanem! Miks ei peakski Lord Voldemort koolivanem olema? Kõigepealt needis tüdruk oma ebaõnne, siis Dippet’i halba inimesetundmisoskust.

Hermione ei saanud talle öelda, et oli raamatukogus ajas rändamist uurinud. Ta pidi jälle näitlema ja lootma, et Tom usub. Kaheldav, aga proovima pidi.

“Mul oli raamatukogus hilist õppimist teha, ja kui ausalt öelda, siis pöörasin ma tagasi tulles kusagilt valesti. Loss on hiiglaslik ning ma olen siin olnud ainult umbes kuu. Ma eksisin natuke ära, see on kõik,” lõpetas ta, teeseldes häbi. Tom ristas käed.

“Ma oletan siis, et sa tahad et ma sind Gryffindori puhketuppa juhataksin?”

Taas kord vandus Hermione sisemiselt. Ta tahtis Tomist vaid eemale pääseda, kuid oli endale kaevanud suurepärase augu, kust pääsu polnud.

“See oleks sinust väga abivalmis,” ütles Hermione lahkelt, kuid läbi kokkusurutud hammaste.

“See on minu töö,” ütles Tom uuesti, justkui selgitades, et ei aidanud tüdrukut mingil juhul vabatahtlikult. Poiss hakkas teda juhatama mööda teed, mida Hermione ka kinnisilmi käia oleks võinud. Gryffindori portreeavale lähenedes hakkas Tom rääkima.

“Karistuseks voodist väljas olemise eest võiksin ma Gryffindorilt lihtsalt 30 punkti võtta, mida ma, kinnitan sulle, väga naudiksin. Aga sa võid ka minu heaks midagi muud teha.”

Hermione jäi seisma kohe, kui poiss lause lõpetas. “Sa igavene pervert! Kui sa tõesti arvad, et ma kavatsen -”

Tom vaigistas ta kulmukergitusega. “Pigem ütleksid mulle midagi,” täpsustas ta libeda naeratuse saatel. Hermione punastas, end teist korda sel õhtul idioodina tundes.

“Kes sa tegelikult oled?” jätkas Tom. “Miks sa siin oled?”

“Ma ütlesin sulle,” vastas tüdruk kohe. “Ma tulin Saksamaalt koos oma perega -”

“Mitte see jutt. Räägi mulle õige lugu,” nõudis Tom. Tema tumedad silmad paistsid tuhmis valguses lummavatena ning Hermione tundis end nendest hüpnotiseerituna.

See on kõik vale! Mis siis, kui ta avastab, et ma tulevikust olen? Kõik oleks siis rikutud!

Hermione vaatas üles tema poole, talle silma, otsides mingitki emotsiooni. Ta ei leidnud seda.

“30 punkti Gryffindorilt siis,” ütles ta jäiselt. Ta lootis, et ümber pöördudes oli ta näol samasugune ilme kui Tomil. Tagasi vaadates oleks Hermione näinud Tomi paigal seismas ning talle järgi vaatamas, kuni tüdruk pimedusse kadus.

5. Pisarad päikeseloojangul

2006-09-24T14:55:00.000+03:00

“Furvam cor, sacramentim aedifice,” ütles Tom kergelt tema ümber kobarasse kogunenud õpilastegrupile. Ta sirutas välja oma vasaku käsivarre ning tundis ihu kõrbemas ja armiliseks muutumas. Tema sõbrad vaatasid pingsalt Märki, mille nõidus jätnud oli. See oli tume pealuu, mille suust libises välja madu. Pealuu tähendas teadmisi ning madu oli otseloomulikult vihje Slytherinile.

“Näete? See sümboliseerib Salazar Slytherini võimu ja seega ka meie võimu,” selgitas Tom pehmelt, lubades oma publikul lummatult üksisilmi pealuud vaadata. Minu võimu, parandas ta end mõttes. Need lihtsamõistuslikud inimesed ei saaks tema jaoks iial olema midagi enamat kui vaid järgijad.

“See ilmub vaid täiskuu valguses,” jätkas ta, heites pilgu taevasse enda kohal, “nii, et enamiku ajast ei näe seda keegi.”

Vähemalt praeguseks, lisas ta mõttes.

“Kas see teeb haiget?” küsis Hamilius Lestrange´i nimeline poiss hingetult.

“Pisut,” vastas Tom enesekindlal toonil. “Aga see on meie ühtsuse sümbol. Kujutlege suurust, mida me võime koos töötades saavutada. Meist saab tugevaim võlurite ja nõidade liit, mida maailm iial näinud on. Ma luban seda teile.”

Ning tema hääl, ja ilme tema näol, ja see kuidas ta rääkis ja seisis ja liikus oli niivõrd ahvatlev, et tema publik oli kui paigale naelutatud, suutmata end mõistusele kutsuda. Need võimatud asjad mida Tom lubas olid äkitselt saavutatavad ning nende unistused said ühtäkki valusalt tõelisteks. Tom vaatas nägusid enda ümber, nägi ilmeid väljendamas auahnust ja lootust. Ta taipas, et nemad, nagu ta isegi, soovisid võimu rohkem kui midagi muud maailmas ja teeksid ohtlikult palju, et seda saavutada. Siin ta seisis, pakkudes arvestamist ja ühtsust hõbekandikul. Kes olid nemad, et sellisest pakkumisest keelduda?

“Märgid teavitavad teid ka sellest, kui meil kohtumised on. Nii ei peaks me professorite selgade taga sõnumeid saatma.”

Ta andis oma seltsilistele veel paar hetke mõtlemiseks ning küsis siis, “Kas need meeldivad teile?”

“Ma arvan, et need on suurepärased!” hüüdis kolmanda klassi tüdruk Slytherinist.

“Nad võivad tõesti kasulikeks osutuda,” teatas Rhion Malfoy, Tomi kaaslane seitsmendast klassist, kuninglikult.

“Kas su mõistus kunagi lakkab meid hämmastamast, Tom?” küsis Nora Knightley oma tuntud muige saatel. See paistis kõiki veenvat ning nad hakkasid järjest uusi komplimente lisama.

Tom naeratas, noogutas ning seletas kõigile, et see oli olnud vaid lihtne idee, samal ajal mõttes nende kiire nõusoleku üle rõõmustades. See oli tema moodus pakkuda neile midagi perekonnasarnast ning pani nad end kindlamalt tundma, kui iial varem.

Viimaste nädalate jooksul olid asjad Tomi jaoks hästi läinud. Tema ainsaks ärrituseks oli olnud Helen Nestowe. Ta ei saanud tüdrukust aru. Dumbledore oli ilmselgelt temast endiselt huvitatud ning Tomi uudishimu oli jõudnud uuele tasemele.

Miks teeskles ta keskpärasust, kui oli tegelikult ilmselgelt üsnagi särava mõistusega? Kust oli ta tulnud? Miks ei olnud keegi teine tema salapärasest ja äkilisest ilmumisest huvitatud? Pärast ööd koridoris oli Tom otsustanud, et on kasutu üritada temaga otse rääkida. Kui Gryffindorlased olid nõus ilma mõjuva põhjuseta punkte kaotama, polnud see kunagi hea märk. Tüdrukul oli ilmselt tohutu saladus ja Tomil oli näriv kahtlus, et sel saladusel midagi temaga pistmist oli. Ta nägi seda viisist, kuidas Helen ta pilku vältis.

Oli üsna soe, kerge tuulega Oktoobriöö, kui Tom Astronoomiatorni ronis. Ta nõjatus ühele torni ümbritsevatest rõdudest ning lasi tuulel oma juukseid sasida. Jahe tuuleõhk aitas tal selgemalt mõelda ja nii tuli ta tihti siia, et põgeneda vangikongide külma umbsuse eest. Päike oli peaaegu loojunud; horisondi taga paistis veel viimane leegitsev serv.

Tom ei olnud näinud varju, mis teda nii pehmelt tipuni jälitanud oli, ei olnud näinud seda, kuidas punane päike terasnoalt tüdruku käes tagasi peegeldus. Hermione peatus aeglaselt nähes Tomi üle rõduserva nõjatumas, tumedad juuksed tuule poolt tagasi lükatud. Poiss nägi välja täiesti süvenenud ning ei paistnud omavat aimugi tüdruku sealviibimisest. Nüüd on õige hetk, otsustas Hermione kindlalt ning hakkas edasi astuma.

“Oota.”

Poisi häält kuuldes peitis Hermione noa oma rüüvoltide vahele, kasvav õudustunne teda enda alla matmas. Tom polnud ümber pööranud ning oli mõne hetke vait. Kas ta oli näinud nuga Hermione käes?

“Miks sa siin oled?” küsis ta lõpuks tüdruku poole pöördudes. Ta vaatles iga detaili tema juures. Tüdruku pikki, siledaid ja läikivaid kuldpruune juukseid, tema täidlaseid huuli, seda, kuidas loojuva päikese viimased kiired tema merevaigukarva silmadelt tagasi peegeldusid, pannes need hajuvas valguses hiilgavate ja hurmavatena paistma.

“Ma tulen mõnikord siia mõtlema,” vastas tüdruk kõhklevalt. Ta paistis olevat pinges, valmis tagasi hüppama. Tom ristas rahulikult käed ja nõjatus tagasi rõduserva vastu.

“Väsinud näitlemisest, ma eeldan?” küsis ta järsult, tüdrukut ootamatult tabades.

“Ei.”

“See on vale.” Tehtud naeratus.

Pärast seda järsku sõnavahetust vaikisid nad mõne hetke ning Tom raputad uskumatult pead.

“Su juuksed pole tegelikult sellised, ega ju?” küsis ta lõbustatud olekuga.

“On küll!” vastas Hermione jultunult, sikutades sirgeid lokke, et nende ehtsust näidata.

Tom naeris külmalt, tüdruku sõnadest välja tegemata. Ta tõmbas oma võlukepi ning viibutas seda tüdruku suunas.

Hermione ahmis õhku, tundes oma juukseid muutumas. Sirged lokid olid asendunud kohevate kähardunud kiharatega. Kätega pead kompides kiljatas ta õudustundes.

“Mida- mida sa tegid!”

“Ma ainult pöörasin tagasi loitsu, mis sa endale peale pannud olid,” vastas Tom rahulikult ja kergitas kulmu.

Hermione vaatas ringi, justkui tehes kindlaks, et keegi teda sellisena näinud polnud.

“Muuda need tagasi!” sisistas ta vihaselt, poissi surmaval pilgul vaadates. Hetkeks mõtles Tom, et selline soeng sobis talle üsna hästi, aga samas, mida läksid talle korda selle rumala tüdruku juuksed? Talle ei läinud korda, see oli kindel. Järgmise võlukepiviibutuse saatel naasid Heleni juuksed oma tavalisse olekusse.

“Kas sinu juures midagigi tõelist on?” küsis Tom külmalt. Helen paistis äkitselt ärritatud ning poiss teadis, et tema sõnad olid mõjunud. Suurepärane. “Kelle eest sa nii kangesti peituda püüad?”

Sinu, tahtis Hermione meeleheitlikult vastata, lihtsalt selleks, et poissi reageerima panna. Ta avas suu, et luua usutavat lugu, kuid Tom oli kiirem.

“Ära valeta,” ütles ta kiiresti. “Minu puhul see ei mõju.”

Hermione hingas sügavalt, meeletult vihane Tomi läbinägelikkuse üle. Kuigi ta seda ei tunnistanud, oli ta väsinud pidevast näitlemisest. Ta oli nii väga tahtnud koju tagasi minna ning tema plaan oli taas kord nurjunud. Seda kõike oli liiga palju. Ta tundis pisaraid silmisse tõusmas.

“Ausalt öeldes, ma olen eksinud,” sosistas ta. “Ma olen eksinud ja ei tea, kuidas tagasi saada.” Tema hääl oli tontlikult vaikne ning täis tõelisi tundeid. Tom otsustas, et kui tüdruk praegu näitles, teeniks ta selle eest auhinna. Vaadates esimest pisarat tüdruku silmast immitsemas ja üksiku langeva tähena põske mööda alla nirisemas, tundis Tom aga äkki midagi, mida kunagi varem kogenud polnud. Oli see kurbus?

“Sigatüüka raamatukogus on kõik maailma kaardid. Kui sa tark oleksid, võiksid sa lihtsalt vaadata…”

“Mitte… mitte sedasi,” vastas tüdruk pingutusega. “Mitte sedasi eksinud.”

Ta krimpsutas nina, üritades tagasi hoida nuukseid mis tema keha endasse haarata püüdsid. Mõttes raevutses ta endaga nutmise pärast. Jumala pärast, sa oled Lord Voldemorti ees! Ta mõrvas külmavereliselt tuhat- aga ei. Ta pole seda teinud. Veel mitte. Mida sa aga ootasid, kaastunnet?

“Miks sa nutad?” küsis Tom äkitselt ja kinnitas oma pilgu tüdrukule. Tema põskedele oli tõusnud kerge puna.

Hermione vaatas teda, silmad täis uskumatust ning ärritust. “Ma juba ütlesin sulle. Ma olen eksinud- ”

“Ei, mitte su nutmise põhjus. Ma tean seda. Miks sa nutad, kui kurb või ärritunud oled? Miks inimesed üldse nutavad? Ma ei näe selles mingit mõtet. Soolase vee silmist nõrutamine ju ei aita probleemi lahendada. Nii et miks?”

Mõistmine tabas Hermionet nagu klomm. Tom ei mõista tundeid, mõtles ta metsikult. Ta pole tõenäoliselt elus ühtki pisarat valanud.

“See on sama hea kui… kui… küsida miks taevas sinine on. Sest see on. Sest see on alati nii olnud ja tõenäoliselt on olemas mingi… pikk teaduslik selgitus mida ma ei tea, aga põhiliselt just selle pärast, et see on.”

Tom vaatas teda selle kohutava tühja ilmega, mida tüdruk juba kartma oli hakanud. “Siis on nutmine rumalus. On rumalus, kui inimesed teevad midagi selle pärast, et ‘see on määratud nii olema.’”

Hermione tajus tema sõnades sügavamat tähendust, kuid oli liialt endast väljas, et sellesse põhjalikumalt süveneda.

“Mida sina siis teed? Hoiad kõik oma tunded endas? Varjad neid? Ma teadsin kunagi kedagi, kes nii tegi,” ütles Hermione õnnetult. “Lõpuks ei läinud asjad tema jaoks kuigi hästi.”

“Kes ta on?” päris Tom.

Hermione vaatas sihikindlat kuid samas murelikku noormeest enda ees. “Sa ei teaks teda,” vastas ta, hääl rääkides pehmenemas. “Sa ei teaks teda üldse.”

Tom vaatas tüdruku niisket nägu pimedas helkimas. Ta mõistis, et tahtis tema heaks teha midagi, mida kunagi varem teha soovinud polnud; ta tahtis teda lohutada, rahustada, ükskõik mis kombel tema tuju parandada. Ainult et ta ei teadnud kuidas, sest keegi polnud teda kunagi lohutanud, nii nagu ka tema seda teinud polnud.

Ja siis tuli ta mõistusele.

Mida sa mõtled? See on Helen Nestowe, näitleja, kes kõiki lollitanud on. Tõenäoliselt näitleb ta ka praegu! Miks ma teda üldse kuulan?

Hermione tundis seda kohe, külmust ja pinget Tomis, mida seal varem polnud.

“Kuule. Mul pole vaja et mingi Gryffindorlasest sopavereline mulle oma tühiseid probleeme kurdaks, selge? Ma isegi ei tunne sind. Sa pole minu jaoks mitte keegi, mitte keegi peale valetaja, nii et kao siit minema.” Rääkides Tomi hääl isegi mitte ei tõusnud, kuid see oli kõige jõulisem käsk, mida Hermione kunagi kuulnud oli.

Ta vaatas Tom Riddle’it, Voldemorti, kes iganes ta oli, veel viimast korda enne ümber pöördumist ja minema kõndimist. Poisi külmad mustad silmad olid viimased, mida ta nägi.

6. Vaenlased lähemal

2006-09-24T11:16:00.000+03:00

Dumbledore kõndis oma kabinetis edasi-tagasi. Viimasel ajal paistis ta seda järjest tihemini tegevat. Tema kabinet ei olnud tegelikult eriti suur, aga see oli kõik, mis Dippet talle eraldada suvatsenud oli. Äkitselt ehmatas teda ergas koputus uksel.

Rüüd siludes kõndis ta ukse juurde ning tõmbas selle lahti. Teisel pool avanev vaade üllatas teda üsnagi.

“Tere päevast,” ütles ta ukse taga seisvale noorele nõiale. Naine oli noorem kui tema, oma varajastes kahekümnendateks, oleks Dumbledore pakkunud. Tal olid pikad ronkmustad juuksed ja teravad pähkelpruunid silmad. Tegelikult oli ta üsnagi kaunis oma kõrkide kõrgete põsesarnade ning väikeste huultega. Hetkel oli ta ilme täidetud millegagi, mis paistis olevat lootusrikas entusiasm.

“Professor Albus Dumbledore, on mul õigus? Mina olen Minerva McGonagall ja mul on au teiega kohtuda, sir,” ütles nõid hardalt ning sirutas särades käe. Dumbledore võttis sellest kinni, üllatunud noore naise hingestatud erutusest.

“Ah, Minerva McGonagall, mul on nii hea meel, et te tulite. Ministeerium on teid minu assistendiks määranud, on mul õigus?”

Minerva roosad põsed muutusid punaseks ning ta noogutas ägedalt. “Jah, professor, kuni teises koolis töökoht vabaneb.”

“Pole mingit vajadust mind professoriks kutsuda, ega ju? Kokkuvõttes on meil ju samad kvalifikatsioonid.”

Dumbledore’i silmad sädelesid ning naine noogutas.

“Mul on nii hea meel Sigatüükas töötada, prof– Albus. Ma olen sellest nii kaua unistanud ja loodan siia kogu oma eluks jääda…”

* * * * *

Hermione sisenes kartlikult Nõiajookide klassi. Ta oli Tom Riddle’ile üsna palju mõelnud ning jõudnud jahmatavale järeldusele.

Sellest hetkest peale, kus ta 1943 aastasse saabunud oli, polnud Hermionel õrna aimugi mida teha. Kõik mida ta teadis, oli et ta pidi mõrvama Tom Riddle’i enne, kui poiss tema tapab. See oli algul tundunud küllaltki lihtsa ülesandena, ainult et nüüd Tom oli äärepealt Hermionele jälile jõudmas ning talle oli võimatu ligi hiilida. Nii oli tüdruk hakanud mõtlema teistele võimalustele tema tapmiseks.

Hoia oma sõbrad lähedal, aga vaenlased lähemal.

Hermione oli jõudnud järeldusele, et peab tegema midagi võimatut. Nimelt Tom Riddle’iga sõbraks saama. Kui aeg oleks õige ja Tom end tema juures täiesti mugavalt tunneks, tüdruk ründaks ning Tom ei näeks oma surma isegi tulemas mitte.

Nüüd oli teha vaid üks asi. Temaga sõbraks saada.

Tüdruk naeris mõttes. Kui keegi oleks mulle kuu aega tagasi öelnud, et ma Lord Voldemortiga sõbrustada tahan, oleksin ma ta kahtluseta hullumajja saatnud. Milline iroonia.

Ta istus poisi kõrvale.

“Anna andeks,” ütles ta keerutamata ning pisut eemalolevalt. Tom vaatas enda ette, tegemata väljagi asjaolust, et tüdruk midagi öelnud oli.
“Ma poleks pidanud- ”

Tom pöördus äkitselt tema poole, silmad täis pöörast viha.

“Sa ikka ei saa aru, ega ju? Küllap sul jäi eile õhtul vahele see osa, kus ma keelasin sul endaga rääkida. Ma ei tunne sind ja ei taha sinuga mingit tegemist teha. Iialgi,” lõpetas ta. Tüdruk mõistis ta häälest, et Tom oli iga sõna mõelnud. See läheb küll hästi, mõtles ta virilalt. Millega ma ta ometi nii vihaseks ajasin? See oli halb mõte!

Ta vaatas poissi silmanurgast. Too ei olnud oma häält tõstnud ja ta nägu oli sama rahulik ja häirimatu kui alati. Hermione kissitas vihaselt silmi.

“Kas ma võin midagi teha?” küsis ta, ning laksas Tomile vastust ootamata kõrvakiilu.

Poiss ahmis õhku, kui tüdruku käsi tema nägu puutus ja tõstis peo vermeni, mis ta põsel moodustuma hakanud oli. Järgmiseks pöördus ta Hermione poole, kahvatu nägu ärritusest punaseplekiliseks tõmbumas.

“Mis sul viga on? Igavene räpane sopavereline, närvihaige Gryffindori hull!”

Nõiajoogipudel laual plahvatas äkitselt ning valas Hermione üle kleepuva kollase vedelikuga. Tomi eriliseks meelehärmiks tüdruk vaid naeratas.

“Sa oled segane,” sosistas poiss surmaval toonil. “Sul pole aimugi, mida ma sinuga selle eest teha võin.”

Noh, see lahendas mõistatuse, mõtles Hermione rahulolevalt. Tal on tõesti tundeid ja seda on kasulik teada. Võibolla just mitte kõige sõbralikumaid tundeid, aga see on kindlasti hea algus.

“Mis seal toimub?” möirgas professor Alonzin segadust märgates. Tom ajas end kohe oma istmel sirgu.

“Mul on kohutavalt kahju, professor. Ma… kogemata… ajasin pudeli ümber. Ma koristan selle peale tunde ära,” pakkus ta tõsiselt.

“Pole vajadust, Mr. Riddle, pole vajadust. Ma olen kindel, et see oli vaid õnnetus,” vastas professor Alonzin kohe.

“Ma proovin kindlasti edaspidi ettevaatlikum olla,” kinnitas Tom talle, kui professor eemale kõndis.

“Sa ajad mul südame pahaks,” ütles Hermione, kui professor kuuldekaugusest välja jõudis. Tom ei vaadanud tema poole vaid haaras lihtsalt kaltsu ja hakkas kollast vedelikku põrandalt koristama.

Hermione aga mõtles tahes-tahtmata, kas ta ise oli õpetajate juuresolekul samasugune. Ei, vastas ta endale lõbustatud naeratuse saatel, keegi ei suudaks iial olla selline õpetajate lemmik nagu tema.

* * * * *

Tom kõndis saali poole, olles kohutavas tujus.

Ma vihkan teda, mõtles ta tundega. Ta peatus aga hetkeks. Tom polnud kunagi, terves elus, niimoodi kontrolli kaotanud nagu praegu. Tegelikult oli ta kindel, et kui poleks kasutanud oma viimaseid jõukübemeid, et end kontrolli all hoida, oleks lagi alla kukkunud. Millega oli tüdruk ta nii vihaseks ajanud? Teda oli ennegi löödud ja kindlasti sellest kõvemini. Võibolla oli asi rahulolevas ilmes tüdruku näol, või selles, et kõrvakiil täiesti provotseerimata oli.

Võibolla polnud Tom just selle pärast temaga rääkidagi tahtnud. Heleni juuresolekul oli kõik teisiti ja poiss vihkas seda. Ta oli terve elu ehitanud müüre oma tunnete ümber ja tüdruku juuresolekul need kõik lihtsalt kadusid. Pinnale tõusid tunded, mida ta ammu olematuks pidanud oli. Tüdruk kasutas kindlasti mingit keerukat maagiat, et tema kaitset nõrgendada. Pealegi, Tom ei saaks ometi riskida mugupäritolu tüdrukuga suhtlemisega.

Gryffindor. Tom ei tahtnud temaga rääkida ja tal polnud selleks ka vajadust. Tüdrukust polnud talle mingit poliitilist kasu ning seega oli ta kasutu. Loogikal oli alati olnud suur osa poisi iseloomust ning see paistis alati veatu.

“Riddle! Hei, Riddle!” kuulis ta selja taga teravat häält hüüdmas.

Rhion Malfoy jooksis talle järgi, hallid silmad täis midagi, mis paistis olevat lõbustatus. Kaks poissi polnud teineteisele eriti meeldinud kuni kuuenda klassi lõpuni. Tom oli vihanud Malfoy tusast ülbust ja asjaolu, et too oli alati kõik mida tahtis hõbekandikul saanud. Malfoyd oli häirinud see, et vääritu segavereline temast kõigis ainetes parem oli olnud ning Koolivanemaks sai. Tom aga oli mõistnud, et ei taha Malfoyde sugust võimsat perekonda oma vaenlaseks saada ning nendel kaalutlustel Rhioniga liidu moodustanud.

“Ma nägin, mis täna Nõiajookides juhtus,” venitas ta, hääl Tomi kõrvu kriipimas. “See Nestowe’ tüdruk lõi sind, ja mitte just õrnalt, võiks lisada. Sa pidid vist midagi kohutavat tegema, et teda nii vihaseks ajada. Räpane sopavereline.”

Nähtavasti piisab vaid mu kohalolust, et teda ärritada, mõtles Tom virilalt kuid ütles hoopis, “Ma saatsin tema poole paar solvangut, halvustasin veidi ta perekonda ja staatust ning ta plahvatas. Tead küll, millised Gryffindorlased on.”

Rhion noogutas tõsiselt, tabamata sarkasmi Tomi sõnades. “Sa ei lase sellel Gryffindori sopaverelisel ometi niisama pääseda, ega ju? See hävitaks su maine.”

Tom mõtles hetke enne vastamist, “Muidugi mitte. Ma pean leidma mingi kohutava mooduse, kuidas teda kogu kooli ees välja heita lasta. Kas see oleks piisavalt karm?” küsis ta naljatades.

“Suure Tom Riddle’i löömise eest? Vaevalt küll,” vastas Rhion Tomiga kaasa naerdes.

“Hiljem näeme, Malfoy. Pean Muundamisse minema,” ütles Tom kergelt ning noogutas hüvastijätuks.

Eemale kõndides tegi Tom grimassi. Milline tüüp, mõtles ta süüdimõistvalt. See oli taas üks näide ta võimust, et isegi inimesed, kes talle kõige vähem meeldisid, end tema juures täiesti mugavalt tundsid. Kokkuvõttes oli Tom ju võluv, võluv poiss.

Samas, Adolf Hitler oli ka.

Malfoyst saab hea ettur, mõtles Tom veel viimaks, neist kõigist saavad.

* * * * *

“Kas Saksamaal on rohkem Veelasid?” küsis Hermione lõbustatult Christoph Blacki poole vaadates. “Ei, mitte rohkem kui siin, ma kardan.”

Emma, kes tugitoolis kerratõmbunult koduseid ülesandeid tegi, naeris, kui Christoph loppi vajus. Poiss ei olnud kunagi Veelat näinud ning lootis, et ehk oli Hermione Saksamaal mõnd kohanud. Oleks kasulik, kui ma kunagi Saksamaal käinud oleksin, mõtles Hermione kerge lõbuga.

“Ma olen kuulnud, et neile meeldivad Bulgaaria mehed rohkem. Küllap nad elavad kõik seal,” leiutas ta häbitult.

Christophi naeratus tuli üsna kiiresti tagasi. “Ma nägin sind täna Riddle’ile kõrvakiilu andmas. Milles asi oli?”

Emma ahmis õhku ja vaatas Hermione poole.

“Ta saatis minu poole mõned solvangud, halvustas veidi mu perekonda ja staatust ning ma plahvatasin. Tead küll, millised Slytherinlased on.”

Irooniliselt ei suutnud Christoph Hermione sõnades sarkasmi tabada.

“Närune Slytherini jobu,” ütles ta lihtsalt, selget vastikustunnet väljendava ilmega.

“Noh…” ütles Emma häbelikult vahele, “ta on üks ilusamaid poisse meie klassis. Ah, ole nüüd, Helen, ära vaata mind nii… need tumedad, salapärased silmad…”

“Emma! Kas sa saad ikka aru, kellest sa räägid!” plahvatas Christoph äkki. “Tom Riddle, Slytherinlaste juht, eriline kurjus!”

“Ma lihtsalt ütlesin, Chris. Pealegi, sa räägid nagu ta oleks Must Isand ise! Jah kindlasti! Ma ei pane pahaks poissi, kes aeg-ajalt piire ületab…”

Hermione, kelle jaoks vestlus oli võtnud väga ebamugava pöörde, tõstis protestiks sõrme, kuid tema piiksatuse vaigistas Christophi hääl.

“Nii et kui ma hakkan juhuslikult mugupäritolu lapsi needma, meeldin ma sulle rohkem! On nii?”

Emma jõllitas teda uskumatult enne karjumist, “Sa oled võimatu, Christoph Black!”

Öelnud seda, tormas tüdruk dramaatiliselt toas välja.

“Kas ma ütlesin midagi valesti?” küsis Christoph Hermionelt kui Emma kuuldekaugusest välja jõudis ning naeratas laialt.

Kas mina ja Ron olemegi sellised? huvitus Hermione äkitselt. Pole siis ime, et Harry meie juuresolekul hulluks läheb! Tüdruk mõistis, et mõtleb poistest ikka veel oleviku vormis… kurb eksitus tema poolt, kuna nad olid mõlemad surnud.

“…niisiis, kas tuled?” lõpetas Christoph.

“Ah? Vabandust,” ütles Hermione kiiresti. Christoph pööritas silmi.

“Tuleb lendluudpallimäng, Gryffindor Slytherini vastu. Kas tuled mind vaatama või ei?” Poisi silmad paistsid tema poole vaadates lootusrikkad.

Hermione hoidis end tagasi, et mitte omakorda silmi pööritada. Mõned asjad ei muutu kunagi, ega ju? Poisid ja nende sport.

“Ma ei tea, Chris, ma- ” ta peatus, tahtes öelda, et tal on palju vaja õppida, ainult et polnud. Sa pole Hermione, sa oled Helen, mäletad?

“Muidugi ma tulen,” ütles ta lõpuks. Kui poiss laialt naeratas, tundus lausa tontlik, kui palju ta Siriust meenutas.

* * * * *

“Lendluudpallimäng?” küsis Minerva Dumbledore’ilt, kui nad tagasi kabineti poole kõndisid. “Tegelikult mulle üsnagi meeldib lendluudpall,” ütles ta kergelt punastades.

“Pole just palju daame, kes mängu naudiksid. See on teist austusväärne,” vastas Dumbledore viisakalt. Tema arvamus naisest tõusis iga lausutud sõnaga. Seda, ja nõid oli kohutavalt ligitõmbav.

Dumbledore vaatas kella. “Mul on aeg ühele õpilasele eratund anda,” ütles ta hüvastijätuks lehvitades.

“Kas ma tohin ka tulla? Ma tahaksin väga aidata,” ajas Minerva end sirgu, silmad uue väljakutse üle säramas.

“Ma kardan, et mitte, Minerva. See õpilane on… probleemne, ütleme nii. Võibolla kohtute tulevikus,” ütles Dumbledore õrnalt, kuigi ta hääletoon vihjas, et teema on lõpetatud. Minerva kortsutas mõtlikult kulmu enne noogutamist.

“Kohtume siis lendluudpallimängul,” vastas naine rõõmsalt, vaid pisike pettumusenoot hääles. “Ma julgen öelda, et hoian Gryffindorile pöialt.”

“Lendluudpallimängul,” nõustus Dumbledore naeratades.

* * * * *

Ja nii leidsidki Hermione, Minerva, Dumbledore, Christoph, Tom ja isegi Emma end laupäeva hommikul kell pool kümme lendluudpalliväljakult.

Oli pimestavalt kaunis oktoobrihommik ja krõbe tuul puhus läbi puulatvade. Hermione seisis kõrgel platvormil koos Emma ja veel mõne Gryffindori seitsmendikuga. Õhus oli seda haaravat, nakkavat erutust, mida seal alati enne mängu algust leidus.

“Ja siin on Gryffindori võistkond!” möirgas kommentaator, kui seitse punast figuuri lendu tõusid.

“Ja Slytherinlased!” möirgas ta uuesti. Rohelised ja hõbedased udukogud tegid ringi ümber väljaku enne maandumist. Kaptenid surusid kätt ja mäng algas.

Hermione vaatas kaht kõige kõrgemal taevas lendavat kuju ja valus jutt käis läbi ta südame taibates, et kumbki neist pole Harry. Ühel aga oli stiil, mis meenutas Harry lendamist. Tüdruk kissitas silmi, kuid ei tundnud teda ära. Kes ta oli?

Mängu edenedes läks Gryffindor kindlalt juhtima, osaliselt tänu Christophi suurepärastele vahioskustele. Nüüd oli vaja veel kitu leida ja Gryffindor võidaks. Emma hõiskas koos teistega ning krabas äkitselt Hermionel randmest, et teda läbi rahvahulga tirida.

“Tule, Helen! Ma tahan paremini näha!”

Järgmisel hetkel leidis Hermione end toetumas kõige kõrgemale rõdule. Nad olid ühel kõrgusel kolmekümne meetri kõrguste väravapostidega ja nägid mängu nüüd palju selgemalt. Hermione heitis pilgu kõrgemale ja sai kohe tunduvalt parema ülevaate kahest püüdjast.

Emma silmad olid aga kinnitatud Christophile ja ta ilme muutus iga poisi liigutuse peale. Seega ei näinud kumbki tüdrukutest Rhion Malfoyd kõrgemale tõusmas, pahatahtlikult Hermionet vaadates. Seal see tüdruk seisis, ilmselt midagi kõrgel enda kohal vaadates, kikivarvul käsipuu vastu toetudes, hädavaevu tasakaalus. Lihtsalt üks väike tõuge…

Ja siis vuhises klomm Malfoy suunas, kes kurika haaras ning palli tohutu jõuga Hermione suunas saatis.

Ma tean, kes see on! taipas Hermione lõpuks. See on– aga tema mõte jäi lühikeseks kuna miski teda selga tabas ning külg ees üle serva saatis.

“Helen!” kuulis ta Emmat karjumas, aga piinav valu seljas hakkas end tunda andma ning Hermione ei saanud aru, et Emma teda hüüdis. Kes on Helen? mõtles ta ähmaselt. Ta ei taibanud ka seda, et isegi karjus. Karjus nii valjusti, et kommentaatorigi hääl varju jäi.

Siis tundis ta tugevaid käsi enda ümber mähkumas, tundis rinna kindlust oma selja vastas ja aimas ähmaselt maapinnale raksatamist. Lõpuks ta minestas.

7. Nende jaoks parim

2006-09-24T10:58:00.000+03:00

Tom avas silmad, koheselt oma ümbrusest teadlik olles. Ta oli haiglatiivas ja unustanud oma Nõiasõnade kodutöö tegemata…

Ta oli haiglatiivas. Kuidas ta sinna sattunud oli? Viimane asi, mida ta mäletas, oli lendluudpallimäng ja see, kuidas Rhion Malfoy klommi Helen Nestowe’ pihta löönud oli…

Mälestused tulid robinal tagasi. Ta oli sooritanud oma elu teravaima laskumise ja püüdnud Helen Nestowe’i vaid mõned hetked enne kindlasse surma kukkumist. Tal oli õnnestunud luud otseks tõmmata ainult jala kõrgusel maapinnast, kuid nähtavasti polnud see piisav, et neid kukkumast peatada.

Miks? See oli esimene asi, mis talle pähe tuli. Ta polnud kunagi varem kellegi teise pärast eluga riskinud ning oli kindel, et ei teeks seda ka iial uuesti. Mingil kombel oli aga see, et Malfoy Helenit klommiga lõi, Tomi enda süü. Ta oli Malfoyle öelnud, et tahab tüdrukule tagasi teha ning Rhion oli kättemaksu hoopis uuele tasemele viinud.

Tom pööras aeglaselt pead ning oma üllatuseks nägi Helenit enda kõrvalvoodis lamavat. Tüdruk paistis nii kahvatu ja elutu, et Tom mõtles, kas ta surnud oli. Mitte et see talle korda läinud oleks.

“Oleme ärkvel, kas pole, Mr. Riddle?”

Tom nõksas pea teisele küljele ja nägi pehmes tugitoolis Dumbledore’i end rahulikult jälgimas.

Ta üritas istuli tõusta, mõeldes, et ei taha iialgi ennast Dumbledore’ile nii haavatavana näidata, kuid terav valu puusas peatas ta.

“Madam Baroma teatas mulle, et sa oled oma puusa murdnud. Sa ei saa umbes kaks või kolm päeva kõndida, kuni see võlukunsti abil uuesti kokku kasvab,” selgitas Dumbledore talle viisakalt.

Tom vandus mõttes. Kui oli midagi, mida ta vihkas, siis oli see nõrk olemine ja kolm päeva haiglatiivas lamada polnud just eriline märk jõust.

“Sa päästsid Helen Nestowe’ elu,” ütles Dumbledore keerutamata. Tomi vaadates oli ta pilk uuriv. “Miks?”

“Minu kohus Koolivanemana on tagada kõigi õpilaste heaolu ja ohutus,” vastas Tom tühjalt.

“Aga kindlasti pole sinu kohus selle käigus oma eluga riskida?” küsis Dumbledore sarnasel toonil.

Tom hingas sügavalt sisse. “Ma tundsin end tema kukkumise eest vastutavana, professor. Kokkuvõttes oli ju see minu võistkonna tõrjuja, kes teda klommiga tabas.”

“Rääkides Rhion Malfoyst, ta soovib sind näha. Kas me ei kutsuks teda sisse?”

Dumbledore lehvitas kätt ning Madam Baroma noogutas mõistvalt. Mõni hetk hiljem astus Rhion ruumi. Kas ta paistis natuke kahvatum? Olid ta silmad veidi tormisemad?

“Mul on hea meel teile teatada, Mr. Malfoy, et tänu Mr. Riddle’ile paistab, et Helenile ei jää ühtki püsivat kahjustustus,” ütles Dumbledore surmtõsiselt.

Rhion vedas käega läbi hõbedaste juuste ja noogutas aeglaselt.

“Öelge mulle, Mr. Malfoy, mis põhjusel lõite te selle klommi tema pihta?”

“See oli täiesti ettekavatsemata, sir,” valetas Malfoy kergelt. “Gryffindori ajaja oli ühel hetkel minu ees ja järgmisel kadunud. Klomm lendas temast mööda ning tabas Helenit selga.”

Tema sõnad võeti vastu vaikuses.

“Saan aru,” ütles Dumbledore. Oli selge, vähemalt Tomile, et Dumbledore ei uskunud Malfoy jutust sõnagi.

“Mul on nüüd teisi asju, millega tegeleda. Mr. Riddle, te tegite täna suurepärase teo. Direktor on nõustunud, et oma tegude eest teenisite te ära Teenetemärgi. Soovin teile kiiret paranemist.” Lahkudes oli ilme Dumbledore’i näol endiselt kahtlev.

Rhion ja Tom jäid kahekesi vaikima. Päikesevalgus voolas põiklevalt kardinatega kaetud aknast sisse. See andis toale tuhmi, laiska valgust, mis paistis summutavat seal olevat pinevat vaikust.

“Malfoy… mida sa mõtlesid? Muidugi tahtsin ma kättemaksu, aga sa ei pidanud tüdrukut tapma!”

“Mis see sinule korda läheb, kas ta on elus või surnud?” küsis Malfoy vaenulikult. Tema hõbedased juuksed olid rutakalt kõrvale kammitud ning põsed nördimusest punased. Võis kindlalt öelda, et ta polnud pooltki nii rahulik ja enese üle kontrolli omav, kui tavaliselt.

“Hunnik uurimist ja paberitööd, mida kool ja su pere ei vaja, Malfoy, on see, mis mulle korda läheb,” vastas Tom rangelt. Tegelikult ei hoolinud ta sellest üldse.

“Ausalt öeldes ma ei uskunud, et see ta tapaks,” ütles Malfoy mõne aja pärast. “Ma tahtsin teda lihtsalt hirmutada, tead küll, et ta taipaks Slytherinlastega mitte jamada.”

“Ma arvan, et ma saan sellega ka ilma sinu abita hakkama, Malfoy,” ütles Tom külmalt. Midagi tema ajus plõksatas. Miks sa tema eest seisad? Miks sa sopaverelist kaitsed?

“Nüüd aga, kus ta surnud pole, on tegelikult kõik korras. Kogu olukord on isegi üsna naljakas. Sinu kavatsused olid head, Malfoy, ja see on kõik mis loeb,” jätkas Tom kergelt. Pole mõtet kaotada olulist liitlast arusaamatuse pärast.

“Aitäh, et mu hädast välja aitasid, Riddle. Sul pole väga vigagi,” ütles Rhion, ja see oli nii lähedal komplimendile, kui üks Malfoy kunagi jõuaks. Tom noogutas ja Rhion jättis minema kõndides temaga rutakalt hüvasti, nii et Tomi üksi vaikusse lamama jäi.

Tom noogutas, uimasust tundes. Muidugi oli ta tüdruku selle pärast kinni püüdnud. Ta ei olnud endale jama kaela tahtnud, see oli kõik. Ta oli seda teinud, et päästa ennast ja ei kedagi teist. See polnud nagu– nagu…

Kuid ta oli juba magama jäänud.

* * * * *

“…kogu kool räägib sellest, Helen,” kuulis Tom eemal häält lausumas. Ta ei avanud silmi.

“Mida- Tom Riddle?” kuulis ta Helenit uskumatult küsimas.

“Sa oleks pidanud seda nägema. See idioodist Malfoy lõi sind klommiga ja sa kukkusid rõdult alla. Emma karjus ja sina karjusid ja kõik lihtsalt vaatasid õudusega kuidas sa püstloodis alla langesid. Tom oli kõigist mängijatest kõige kõrgemal, aga kohe kui ta sind nägi, ta sukeldus- ”

“…sa oleksid pidanud seda nägema…” pistis järgmine hääl vahele.

“…nagu rakett…” ütles veel üks.

“Tasa! Ta sukeldus alla ning püüdis su kinni just enne maapinnale kukkumist. Ja siis paiskusite te mõlemad ülepeakaela luualt maha ja kõik olid nii mures, Helen, kõik arvasid, et te olete mõlemad surnud.”

“Kõige vapram asi, mida ma olen näinud üht Slytherinlast tegemas,” kuulis Tom madalat mehehäält pahaks pannes tunnistamas. Christoph Black muidugi.

Tom avas silmad ja nägi kolme õpilast selgadega tema poole Heleni ümber kobaras seismas. Ilme tüdruku näol oli unustamatu. Ta oli õudusest haaratud. Kogu ta nägu oli täidetud puhta valuga ning Tom teadis, et sellel polnud vigastustega mingit pistmist.

Gryffindorlased aga ei saanud millestki aru, nagu tavaliselt. Emma haaras tal käest öeldes, “Sul on vist nii valus. Sa pead puhkama. Me jätame su üksi.”

Hermione noogutas tuimalt ja vaatas neid välja sammumas. Ta silmad vilksasid hetkeks Tomile ning ta sulges need kiiresti. Uks sulgus ja kõik jäi vaikseks.

“Ära teeskle, et sa magad,” ütles Tom mõne hetke pärast.

Tüdruk avas lõpuks silmad ja vaatas tema poole. Poiss vaatas pärani silmi tagasi, uudishimulik selle üle, miks oli Heleni ilme nii piinatud olnud, kui ta avastas, et Tom ta elu päästnud oli.

“Sa püüdsid mu kinni, kui ma kukkusin,” ütles tüdruk asjatult.

“Seda ma tegin. Aga see oli tegelikult mu töö.”

“Sa ütled seda paljude asjade kohta, kas pole?” sähvas Hermione vastu, hääles vaevumärgatav vihanoot. Äkitselt lükkas ta ennast üles ja kummardus lähemale.

“Miks sa pead kõik nii raskeks tegema!” karjus ta, hoolimata ohust Madam Baroma tähelepanu tõmmata. Tema hääl tõusis oktavi võrra. Tüdruk käitus, nagu oleks Tom teda mõrvata püüdnud, mitte ta elu päästnud.

“Kas sa ei saa lihtsalt oma asjadega tegeleda!” käis ta peale.

“Mida, ja lasta sul kukkuda?”

“Sul pole õrna aimugi, mida sa teed!” hüüdis Hermione, kaks vihapisarat silmanurkades kipitamas.

Äkki Tom mõistis, milles asi oli. Tüdrukul oli peas vastik muhk ja ilmselt vihjas see peapõrutusele. Ta ei mõelnud selgelt.

“Jää magama,” ütles Tom kiretult. Vähemalt ei kalla ta mind pisaratega üle, mõtles ta tänulikult. Aga samas, ta polnud seda ka kunagi oodanud.

“Minu elu päästmine pole sinu töö!” jätkas tüdruk süüdistavalt, hääl valjem kui varem. “Nii et miks? Miks sa seda tegid?”

“Teeme ühe asja selgeks, Nestowe…”

Aga ta jäi vait, kui Madam Baroma ruumi kiirustas. Nähtavasti polnud naine nende vestlusest midagi kuulnud.

“Vaata aga, mõlemad olete ärkvel! See oli väga vapper asi, mis sa tegid, Mr. Riddle. Helen on sulle tänu võlgu,” ütles Madam Baroma rõõmsalt.

Vait! tahtis Tom karjuda. Ma pole kangelane, ma pole vapper, ma pole midagi! Ma tegin seda ainult selleks, et ennast ja Malfoyd hätta sattumisest päästa!

Selle asemel vastas ta pikemalt mõtlemata, “Igaüks oleks seda teinud.”

Madam Baroma sagis ringi, neid kraadides ja nende vigastusi kontrollides.

“Noh, miss Nestowe, paistab, et te jääte siia vähemalt homme õhtuni. Ja teie jaoks, Mr. Riddle, mitte vähem kui kolm päeva. Seda puusa on keeruline parandada, isegi võlukunsti abil. Nüüd jooge mõlemad seda.”

Ta ulatas kummalegi kruusi aurava joogiga ja Tom tundis selles ära somniferi joogi. Ta ei suutnud mõelda, mitte praegu, ja vajas pääseteed. Ta jõi selle kiiresti ära ning tundis end kohe uniseks muutumas.

* * * * *

Kui Madam Baroma lahkunud oli, asetas Hermione oma kruusi lauale.

Tom oli ta elu päästnud ning kui tüdruk sellest kuulis, kadus temast äkitselt kogu ta otsusekindlus.

Hermione vaatas poisi rahulikult magavat kuju, tumedaid juukseid ja kahvatut nahka ning seda kõrki ilmet, mida ta isegi magades kandis. Ta võiks Tomi praegu tappa ja olukord ei saaks olla ideaalsem. Poiss oli juba praegu kriitilises seisus ja tüdruku võlukepp oli sealsamas… kui ta sooritaks Avada Kedavra, ei saaks keegi öelda, kas Tom suri loomulikel põhjustel või tappis keegi ta. Ja isegi siis, kes kahtlustaks, et Helen Nestowe tappis Tom Riddle’i, sama inimese kes ta elu päästis?

Aga ta ei suutnud, ja see oli põhiline. Ma ei suudaks iialgi tappa kedagi, kes mu elu päästis. Ja oli see siis mingi Gryffindori aukoodeks või mõni loodusseadus või lihtsalt tunne sügaval tüdruku sees, Tomi tapmine lihtsalt ei tulnud kõne alla. Kui üldse midagi, võlgnes Hermione talle oma elu.

Ta oli poisi peale karjunud, sest kui ta taipas, et Tomi tappa ei saa, sai ta aru ka sellest, et oli oma sõpru alt vedanud. Tegelikult mitte ainult sõpru, vaid tervet maailma. Terve maailm pidi kannatama Lord Voldemorti raevu ühe rumala tüdruku rumalate tunnete pärast. Kui Tom poleks teda päästnud, võibolla siis oleks Hermionel olnud piisavalt jõudu, et talle ots peale teha.

Pisarad tõusid talle silma, taibates, et ta ei tea mida teha. Ta vaatas Tomi ja ometi kord ei paistnud poiss painatud või kalkuleeriv või võimas. Hermione nõustus, et Emma polnud mingil juhul poisi välimuse suhtes eksinud. Ta oli klassikaliselt hea välimusega ning omas mingit väärikat ilu, millele polnud võrdset.

Kõik Tomi juures oli aga määritud faktist, et Hermione teda halastamatult tapmas näinud oli. Mingi ilu ei suudaks tasa teha kõike, mida ta teinud oli ja tegema pidi. Kuidas sai kellestki nii võrratust keegi nii…? Tom oli säravalt tark, suurepärase välimusega, teravmeelne, võluv ja ta oli Hermione elu päästnud. Tüdruk tundis tema poole vaadates kõhus veidrat jõnksatust.

Miks ta mu elu päästis? mõtles ta. Viimase asjana lõin ma teda kõigest jõust näkku. Ma ei kavatse hetkekski uskuda, et see oli ‘tema töö’. Ja kui see polnud ta töö, siis mida ta ometi tegi?

Tomi nägu oli alati nii tühi, tema ilme nii jäine, et Hermione ei saanud temast kunagi aru. Mida ta tundis?

Äkitselt tabas tüdrukut mõistmine, et Tom ei tundnudki midagi. Ja kui asi nii oli, siis oli Tom Riddle lootusetu.

* * * * *

Tom virgus nõrgalt, mõeldes kus ta oli. Ta avas silmad ning need võeti vastu pimedusega. Kas ma olen surnud? mõtles ta ähmaselt. Ta silmad hakkasid kohanema ning talle meenus, et oli haiglatiivas. Tuled ei põlenud, aga kardinad olid eest tõmmatud ja kuuvalgus voolas tuppa, kattes selle asukad pärlja helendusega.

Tom vaatas Heleni poole. Mitu kuukiirt peegeldus tema meekarva juustelt tagasi, valgustades ta näo ümbrust. Tüdruku nägu, pooleldi varjus, oli segu valgusest ja pimedusest. Tumedad, täidlased huuled, tihedad ripsmed ja siledad kahvatud põsesarnad helendasid tähevalguses.

Samal hetkel tüdruk virgus. Ta avas silmad ning need paistsid neid mõlemat ümbritsevas pimeduses võõrad ja murelikud. Tom rebis oma silmad temalt ja rüüpas öökapil olevast kruusist vett.

Helen paistis üllatuvat teda ärkvel leides. Nende silmad kohtusid hetkeks, tüdruku omad suured ja pisut kartlikud, poisil kesköömustad läbitungimatud jääkillud.

“Ei ole und?” küsis Hermione vaikselt. Tom vaatas eemale ja ei öelnud midagi. Tüdruk ohkas ning avastas, milline kergendus oli poissi vaadata mitte kui ohvrit.

“Paistab, et ma ei jõudnudki sind oma elu päästmise eest tänada,” ütles Hermione pehmelt.

“Üsna vastupidi,” vastas Tom virilalt. See ei paistnud teda haavavat. Ta lihtsalt nentis fakti.

“Aitäh siis. Pole just palju inimesi, kes seda minu heaks teinud oleks.”

Enam mitte. Sa tapsid nad kõik. Aga selle osa jättis ta ütlemata.

Tema üllatuseks ei hakanudki Tom end kohe kaitsma. Vaikus kestis peaaeg minuti, enne kui poiss rääkima hakkas.

“Küllap ma peaksin sulle tõtt rääkima.”

Tõtt? Hermione süda hakkas vasardama. Ta ootas, hinge kinni pidades.

“Saad aru… ma põhimõtteliselt ütlesin Malfoyle, et sa sind klommiga lööks,” seletas Tom tühjalt. Jääkülm tunne jooksis läbi Hermione.

“Sa… ütlesid talle?”

“Noh, ma tahtsin sulle selle kõrvakiilu eest kätte maksta. Ma tahtsin sulle koha kätte näidata. Rääkisin sellest Malfoyle ja ta võttis kättemaksu oma kätesse. Ainus põhjus, miks ma sind kinni püüdsin, oli enda ja Malfoy hädast välja päästmine. Nii et ära pea mind mingiks kangelaslikuks- ”

“Ma ei pidanudki,” vastas tüdruk jäiselt. Ma oleksin pidanud teadma. Muidugi tegi ta seda enda heaks. Kuidas ma saingi midagi muud arvata?

“Sa ütlesid varem, et ma ei tunne sind,” jätkas Hermione külmalt. “Noh, tunnen küll. Vähemalt nii palju, et teada: sa ei peatuks millegi ees, et maailma võimsaimaks võluriks saada. Isegi mitte süütute inimeste tapmise ja ammugi mitte mustade jõudude ees.”

Tom vaatas teda.

“Sa ei mõista. Ma olen üks ainsaid segaverelisi Slytherinis. Ma pidin tegema ükskõik mida, et ennast neile tõestada. Tõestada, et ma sinna kuulusin. Mustad jõud lihtsalt juhtusid olema moodus selle saavutamiseks,” ütles ta, äkitselt palavust tundes. Miks ta Helenile seda rääkis? Justnagu ta oleks Veritaseerumit joonud.

“Aga kas sa ei näe, et mustad jõud on kurjad? Kas sa ei näe, et need on loodud vaid inimestele haiget tegemiseks?”

Tom ei suutnud end takistada huvi tundmast, miks tüdruk sellele teemale peatunud oli ning jätkas rääkimist.

“Hea… kuri… need on lihtsalt sõnad, mida inimesed oma tegude õigustamiseks kasutavad. Mis on ‘õige asi’? Keegi ei paista kunagi teadvat, kas pole? Sest seda pole olemas. Kokkuvõttes teevad inimesed seda, mis neile parim on. Ma kasvasin üles kohas, kus ‘õige asi’ oli see, mis aitas mul ellu jääda. Mustad jõud pole minu jaoks kurjad. Miks nad peaksidki olema, kui need mul ellu jääda aitasid? Hea ja kuri on põhiliselt üks ja see sama. Ma usun, et lõpuks on ka inimesed kõik samad. Nad teevad vaid seda, mis neile parim on.”

Ja Hermione soovis kõigest südamest, et ta saaks öelda, ei, Tom, see pole tõsi, on olemas head ja halvad inimesed ning on kerge eristada head halvast, sest Tom, ma olen kogu elu seisnud Harry Potteri kõrval ja ta on alati õiget asja teinud, aga see poleks tõsi olnud. Harry oli hea ja suurepärane ja isetu, aga isegi temas oli tumedam pool, mida tüdruk siis näinud oli, kui Harry meelest kedagi juures polnud.

Harry, Valguse Kangelane, Headuse Aare, oli mingil määral kuri. Igaüks oli. Ja samal hetkel taipas Hermione, et Tom Riddle, tuleviku Must Isand, pidi olema hea, mingil määral. Tegelikult, miks sildistasid inimesed üksteist ‘heade’ ja ‘kurjadena’? Ta mõistis jultunult, et kõik olid kahe omaduse peened segud.

Inimesed teevad ainult seda, mis neile parim on.

Hermione soovis, et see poleks tõsi. Hea ja kuri olid võibolla vaid igatsevate mõtlejate loodud illusioonid. Tomil polnud kunagi olnud vanemaid, kes talle traditsioonilisi moraalimõisteid ja väärtusi õpetanuks. Ta oli end ise õpetama pidanud. Ta oli oma aja säravaim mõtleja ning leiutanud veatu loogika, mis lõpuks andis talle võimu teha asju, millest tavalised inimesed unistadagi ei julgenud.

“Saan aru,” pomises tüdruk vaikselt. Tom oli tema reaktsioonist äärmiselt üllatunud, aga noogutas lihtsalt. Kus oli vastuseis, kus olid vastuargumendid, kus oli kahtlus? Keegi polnud kunagi varem temaga nõustunud. Samas, mõistis ta, ma pole sellest ka kunagi kellelegi rääkinud.

Hermione vaikis hetkeks. “Nii et minu kinni püüdmine… oli see ‘õige’?”

Selle peale paistis Tomi nägu sulguvat. Ta silmad muutusid tühjadeks ja tundetuteks. “Sinu kinni püüdmine… see aitas mind, nii et loomulikult oli see õige.”

Aga esimest korda märkas Hermione tema hääles ebakindlusenooti.

Magama jäädes meenutas tüdruk Tomi sõnu ja mõtles.

Kas Tom oligi halb, või oli ta selliseks muutunud? Kas talle oli saatusest määratud Lord Voldemortiks saada, või olid olukorrad temast teinud selle, kes ta oli? Kust läks piir selle vahel, kes inimene oli ja kelleks ta saama määratud oli?

Viimane asi, mille mõtlemist Hermione mäletas, oli see, et Tom Riddle meenutas talle salgamatult Harry Potterit.

8. Tühjus

2006-09-24T10:51:00.000+03:00

Tom ärkas valju elava hääle peale.

“Tasa-tasa, miss Nestowe, ärge olge liiga rutakas! Te saite tugeva hoobi vastu pead ning vajate aega paranemiseks!” seletas Madam Baroma kartlikult.

“Madam, ma suudan ja kavatsengi täna öösel oma magamistoas magada! Õhtusöögiaeg on peaaegu käes ning ma olen näljane kui hunt. Las ma kõnnin Suurde Saali. Mul on tunne, nagu võiksin üle terve lendluudpalliväljaku joosta!”

“Joosta? Sa ei tee midagi sellist!” vastas Madam Baroma vihaselt. Oli hetk vaikust enne kui naine jätkas, “Mis puutub kõndimisse, ma usun, et see ei teeks halba. Aga luba, et sa tuled peale õhtusööki siit läbi, et ma su üle vaadata saaksin.”

Tom ajas pingutusega oma silmad lahti, et neid ereda valguse käes kohe kissi tõmmata.

“Ja vaata kes veel ärkvel on!” siristas Madam Baroma Tomi voodi juurde sibades. Tema kõrge hääl pani poisil pea ringi käima. Tom heitis pilgu Helenile, kes sukki jalga tõmbas. “Kuidas sa end tunned? Paremini? Halvemini?” jätkas naine samal ärritaval häälel.

Paremini, kui sind siin poleks. “Hästi,” valetas poiss rutakalt. “Ma tunnen end suurepäraselt!” Tegelikult tahtis ta oksendada, kuid oli valmis tegema kõike, et voodist välja saada.

Madam Baroma asetas käed puusa. “Ärge lootkegi siit enne homset pärastlõunat lahkuda, Mr. Riddle! Nüüd vabandage mind, ma pean oma ülejäänud patsiente kontrollima. Tegin enamiku su võlukunstilisest ravimisest ära, kui sa magasid ja see võib sind veidi iiveldust tundma panna. Aga kui sa tahad, võin sulle poole tunni pärast süüa tuua.”

Tom ei suutnud otsustada, mis tal rohkem südant pahaks ajas; mõte söömisest või asjaolu, et ta polnud kaks ja pool päeva midagi hamba alla saanud. Ta kuulis ust sulgumas ning taipas, et oli kahekesi jäänud Heleniga, kes parasjagu kingi jalga libistas.

“On parem olla?” küsis Helen mõne aja pärast.

“Miks see sulle korda läheb?” küsis Tom külmalt eemale vaadates. Ta ei saanud lasta Helenil arvata, et nad sõbrad on, sest nad ei olnud seda. Mitte mingil juhul. Tegelikult poiss peaaegu vihkas teda kõige eest, mida Helen teda läbi elama sundinud oli.

“Miks see mulle korda läheb? Sa peaaegu tapsid ennast, et mu elu päästa, selle pärast,” vastas Helen jäiselt.

“Mitu korda ma pean sulle ütlema, ma ei teinud seda sinu heaks! Sa pole minu jaoks keegi, miks sa sellest aru ei saa? Lihtsalt tee mulle teene ja tõmba uttu, Nestowe. Veel üks hetk sinu hääle kuulmist viib mind üle piiri,” ütles Tom surmavalt rahulikul häälel. “Sopavereline.”

Ta vaatas, kuidas miski Heleni silmis plõksatas. Tüdruk tõusis püsti ja tuli Tomi voodile lähemale, kuni kõrgus otse tema kohal.

“Ma olen sinu ja su käitumise peale palju mõelnud, ja tead mis? Sa kardad, Tom Riddle!”

“Ma ei karda midagi,” vastas Tom vaikselt. Ja tema jaoks oli see tõsi.

“Oh, kardad ikka küll! Sa oled argpüks!” vastas Helen, pulbitsedes allasurutud vihast. “Iga kord, kui ma sulle lähemale jõuda üritan, vastad sa mingi teravmeelse solvanguga, mis mind sind veel rohkem vihkama paneb. Tead miks? Sa kardad! Sa kardad, et kui toetud kellelegi peale iseenda, sa kukud! Sa kardad, et kui usaldad kedagi peale iseenda, saad sa haiget! Tegelikult kardad sa omaenda tundeid. Sa ei püüdnud mind lihtsalt selleks, et Malfoyd päästa, aga ei julge tõelist põhjust isegi endale tunnistada… Aga tead, mida sa kõige rohkem kardad? Seda!”

Ja ta kummardus alla ning surus oma huuled Tomi omade vastu. Tulikuum ja kirglik tunne vallutas Tomi, äkitselt kadusid kogu valu ja kogu viha sellesse hetke ning ta tõmbas tüdruku endale lähemale.

Helenile olid ta huuled jäised ja kindlad, aga samas nii võrratult ahvatlevad, et ta ei pahandanud, kui Tom suudlust süvendas, oma huuli kindlamalt tüdruku omadele surudes ja teda lähemale tõmmates.

Mõne hetke pärast tõmbus Helen eemale sellest imelisest, kohutavast asjast, mis just juhtunud oli. Ta vaatas poissi mõne hingetud hetked.

Tüdruku silmad olid pärani ja põsed kahvatud. Helen ise paistis oma teo üle üllatunud.

Ta pöördus kannal ringi ja kiirustas uksest välja.

Esimest korda elus leidis Tom Riddle ennast sõnatuna.

* * * * *

Dumbledore pöördus Minerva poole, mõtisklev ilme näol.

“Sina olid lendluudpallimängul, Minerva. Kui Malfoy poiss Helen Nestowe’i lõi, siis kas see tundus sulle õnnetusena?”

Minerva tõmbas silmad põlglikult kissi. “Kindlasti mitte! Ta virutas klommi otse tüdruku poole! Ma vaatasin.”

“Ja Riddle…” jätkas Dumbledore. “Miks sa arvad, et ta tüdruku kinni püüdis?”

Selle peale oli Minerva vait. Lõpuks ta vastas, “Ma ei tea, Albus. Ma tean vaid seda, et pole kunagi näinud ühtki poissi millegi püüdmisele niimoodi keskendumas. Elukutseline lendluudpallimängija poleks suutnud tüdrukut õigel aja kinni püüda, aga tema suutis.”

Dumbledore noogutas, suuremas segaduses, kui kunagi varem. Tom Riddle’i tegu oli niivõrd vastuolus kõigega, mida Dumbledore temast teadis, nii vastuolus iga teoga, mida ta kunagi Tomi tegemas näinud oli.

Tegelikult, kui ta paremini teadnud poleks, oleks ta arvanud, et Tom Helen Nestowe’st sisse võetud oli.

* * * * *

“Tom!”

Poiss vaatas tühjalt enda ette, silmad mitte midagi nägemas, ja kõndis Suure Saali poole.

“Hei, Riddle!”

Ta tundis iiveldust ja ta pea käis ringi, tuhat mõtet peas keerlemas.

“Tom Marvolo Riddle!”

“Ära kutsu mind nii,” ütles Tom hajameelselt ning pöördus end hüüdva tüdruku poole. Elizabeth Walker jõudis talle järgi, jooksmisest hingeldades.

“Isver, mis sinuga lahti on Tom? Kas sa ei kuulnud mind?”

Tüdrukul olid pikad punased juuksed, rohelised silmad ja teravad, kahvatud põsesarnad, mis talle upsaka ilme andsid. Ta käis Ravenclaws, aga tundis Tomi, kuna oli teine Koolivanem ning ainus, kes tema mõistusega võistelda jõudis. Tegelikult polnud ta muidugi Tomi geniaalsusetaseme lähedalgi.

“Mõtlen,” ütles Tom eemalolevalt ja ilme tema näol sundis tüdrukut kiiresti teemast loobuma. Elizabeth ohkas ja asetas käe puusa.

“Noh, ma tahtsin küsida, kas sa oled juba Halloweeni pidusöögi planeerimist alustanud.”

“Miks?” nähvas Tom. Tal polnud parajasti tuju tegeleda ei Elizabethi ega Halloweeniga.

“Sest ma tahtsin aidata sul seda planeerida. Minu idee on selline… maskiball lendluudpalliväljakul! Sel Halloweenil on täiskuu ja ma mõtlesin, et kuupaistemaskeraad oleks tõeliselt vahva.”

“Jah, muidugi,” ütles Tom mõtlemata. Talle ei saaks see nõme Halloweeni pidu tõesti vähem korda minna.

“Kuule, Tom… las ma võtan selle korraldamise enda peale. Ma olen kindel, et Dippet ei pahandaks ja ma tahan seda ise teha.”

“Ole lahke,” vastas Tom kiiresti, kergendust tundes, et ühest ülesandest lahti saanud oli. Ta pöördus ümber ja kõndis sõnagi lausumata minema.

“Nägemist siis,” kuulis ta tüdruku nördinud häält pomisemas.

Tom läks kivist rada pidi oma magamistuppa, haaras Aritmantiaõpiku ja istus kõva seljatoega tooli. Ta lõi raamatu lahti ning vaatas seda otsusekindlalt.

“Sa kardad, Tom Riddle.”

Trigoni teoreem. Kolm ühetaolist numbrit, lisatuna järjestikuselt neljandale paaritule numbrile, moodustavad Sünge Ringi, ehk valemi kandja kaitseks.

“Sa kardad, et kui toetud kellelegi peale iseenda, sa kukud!”

Trigoni teoreem on rakendatav kõigile Aritmantia vormidele peale amulettide, kus on võimatu maagiliselt kombineerida kolme järjestikust ühetaolist numbrit.

“Aga tead, mida sa kõige rohkem kardad? …Seda!”

Tom vedas käega läbi juuste ning üritas sügavalt hingata, kuid avastas oma kopsud tulistena. Võibolla oli asi selles, et ta haiglatiivast täielikult tervenemata lahkunud oli (ta teeks seda hiljem ise), aga südame peksmist põhjustas kindlasti miski muu.

Tom mäletas suudlust nagu eredat tähte lõputus mustas taevas. Ta oli tüdrukuid ennegi suudelnud, kuid polnud kunagi varem tundnud end nii ärksana, nii põletavana, nii elavana. Ta üllatus, avastades, et tahtis rohkemat, kui see suudlus. Palju rohkemat.

Järgmisena mõtles ta tüdruku sõnadele. Ta teadis, et kuitahes palju ta ennast ei veenaks, et Helen eksis, lõpuks pidi ta tunnistama, et tal vaieldamatult õigus oli. Tom kartis tõesti. Aga kas on siis nii vale mitte kedagi peale iseenda usaldada? See pole vale. See on parem. Kui kõigil minu ümber murtakse südameid ja reedetakse usaldusi, olen mina leidnud võimaluse olla hävimatu. Keegi ei saa mulle viga teha.

Tom Riddle, keda kõik kartmatuks pidasid, tunnistas endale lõpuks, et kartis. Ta kartis kõike seda, mida Helen esindas, kuigi mis see täpselt oli tuli veel välja uurida. Tom oli endale korduvalt kinnitanud, et ei vajanud sõpru, ei vajanud usaldust, et vajanud Helenit. Aga tüdruku kohalolu oli täitnud ruumi, mille tühjusest poiss teadlikki olnud polnud. Ja nüüd nägi ta seda hiiglaslikku haigutavat auku seal, kus midagi olema pidi.

Ja lõpuks teadis ta ka seda, et Helen oli ainus, kes tühjuse täita saaks.

9. Hõbekingad ja paabulinnu... kübarad

2006-09-24T10:47:00.000+03:00

“Ma olen nii ärevil!” kiljus Emma tüdrukute magamistuppa joostes. Kortsus paberitükk oli talle ettevaatlikult pihku pigistatud. Mõned tüdrukud vaatasid kergitatud kulmudega tema poole, oodates rohkem kuulda.

“Meil tuleb maskiball! Kahe päeva pärast, Halloweeni öösel! See tuleb lendluudpalliväljakul, täiskuuvalgel. Kas pole mitte imeline?”

Tuba täitus kiiresti suminaga ning Hermione avastas, et ei saa õieti mõeldagi. Teda üllatas väga, et Halloweenini vaid kaks päeva oli. Tundus, nagu oleks ta alles eile saabunud. Kas ma olen tõesti viimased kaks kuud siin olnud?

Tegelikult polnud ta unustanud, et pidi leidma tagasitee. Keelatud osakonnast oli ta leidnud ühe Nicolas Flameli vähemtuntud raamatu, mis tema ajarännu teooriaid sisaldas. Lõpuks oli ta jõudnud peatükini, kus Flamel kirjutas rohkem kui paari päeva jagu tagasi rändamisest.

Nädalate, kuude või isegi aastate taha rändamine põhimõtteliselt hakkab vastu ajale endale. Seetõttu pole kaasaegsed võlurid seda kunagi proovinud ja tõenäoliselt ei proovigi. Juhul, kui võlur reisib aastate taha minevikku, näeme me tekkimas väga veidrat vaateava. Matemaatiliselt ja teoreetiliselt on selline juhus võimalik, aga reaalselt võibolla isegi võimatu. Seda nimetatakse Rumineus’i teooriaks ja on täiesti ümberlükkamatu. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et aeg ise peatub, kuni rändur…

“Hei!” kiunatas Hermione, kui Emma tal raamatu käest krabas.

“Ole nüüd, lõpeta õppimine! Kellega koos sa minna kavatsed? Mis sa selga paned?”

“Oh, ma…” Hermione polnud tõesti kaalunud ballile minemist. Ta ei kavatsenud isegi mitte seal olla. “Ma pole kindel.”

“Oh, Helen,” ohkas Emma ärritatult. Teised tüdrukud vaatasid huviga nende poole. “Sa oled alati nii tagasihoidlik, sa ei tee kunagi midagi lõbusat, sa isegi ei ürita hea välja näha… sa lähed sellele ballile ja meie paneme sind korralikult riidesse.”

Selle ettepaneku peale kogunesid kõik Heleni toakaaslased tema ümber ning ta eristas lausekilde nagu, “–kui me su silmi veidi esile tõstame- ” või “–sa oleksid varrukateta kleidis jalustrabav- ” ja “–pole kunagi tähele pannud, kui kena sa olla võiksid- ”

“Hm,” ütles Emma kaalutlevalt. “Kui me su juustega midagi teeksime… tihedad lokid võibolla?”

Selle pakkumise peale tõmbus Hermione Emmast eemale, hakates mõtlema, et kogu see idee oli paras katastroof. “Ei, tõesti, Emma, mul pole tuju minna- ”

“Jama!” pistis Katie nimeline tüdruk vahele. “See saab sulle meeldima. Sa ei pääse tulekust mitte mingil juhul!”

Hermione raputas pead, kuid allus siiski nende lihtsale lobisemisele. Viimasel ajal oli nii raske millelegi keskenduda. Tema kuklas oli üks näriv mõte, mis tungis pinnale alati siis, kui tüdruk seda kõige vähem ootas…

Mida ma teinud olen? mõtles ta metsikult. Ta oli teda suudelnud. Tom Riddle’it. Lord Voldemorti. Viimane mõte tekitas temas vastikust, kuna ta lihtsalt ei suutnud neid kahte ühe isikuna näha. Mis temaga küll juhtus? Võib pigem juhtuma hakkab? mõtles Hermione meeleheitlikult. Kuidas sai kellestki nii targast, nii võluvast, nii erakordsest saada see koletis metsalagendikul? Hermione näris oma alahuult, tegevus, mida ta viimasel aja järjest rohkem tegi.

“Helen!”

“Jah?” küsis ta närviliselt pead püsti ajades.

“Sa paistsid korraks murelik… kahvatulillad kingad pole probleem, ega ju?”

“Oh, ee… ei. Jah! Ee, ma mõtlen… ma tahtsin tegelikult hõbedasi.”

“Sa näed suurepärane välja, Helen, lihtsalt oota.”

* * * * *

“Ma näen naeruväärne välja,” sülitas Minerva Dumbledore’i poole end peeglist vaadates.

Võlur üritas lõbustatust oma häälest eemale hoida öeldes, “Mina isiklikult leian, et sa oled üsnagi jalustrabav… sellisel naeruväärsel kombel.”

Naine kandis paabulinnusulgedega kübarat ja liiga suurt, pimestavalt akvamariinsinist kašmiirsalli. Ta pöördus näoga Dumbledore’i poole, pähkelpruunid silmad välkumas. “Meenuta mulle veelkord, miks ma nõustusin kandma seda kohutavat riietust oma kohtumisel Võlukunstiministri endaga?”

“Ma ju räägin sulle, Minerva, tal on väike nõrkus paabulinnukübarate vastu. Sinu paigutamises sellele kohale, mida sa Beauxbatonsis soovid, võib olulist rolli mängida sinu nägemine selles… selles…” ta peatus, nähtavasti teadmata, kuidas asja naise peas kutsuda. Nüüd järele mõeldes tundus kübar kuidagi vale sõnana…

“Ja see kohutavalt särav sall? Kuidas sellega lood on?”

Selleks ajaks Dumbledore juba vappus tagasihoitud naeru käes. “Annab kena lisandi värviskaalale,” ütles ta, pöialt püsti hoides.

“Ahh!” hüüdis Minerva, salli maha rebides ja vihaselt minema visates. “Sa oled kohutav, Albus Dumbledore!” jätkas ta, samal ajal aga kergelt naeratades. Dumbledore vastas kella vaatamisega.

“Sa jääd hiljaks,” ütles ta võltsi tõsidusega. “Kunagi pole hea töövestlusele hiljaks jääda.”

“Juba lähen!” ütles nõid, tormas korraks veel end grimassi tehes peeglist vaatama. Järgmiseks jooksis ta väravavõtme juurde ning asetas käe kella vaadates sellele.

“Õnn kaasa!” ütles Dumbledore silma pilgutades. Minerva jõllitas teda altkulmu ja kadus.

Dumbledore mõtles hajameelselt, mis saab, kui Võlukunstiminister näeb üht oma aja säravamat noort nõida naeruväärses paabulinnu… kübaras.

Kahju küll, et tal tegelikult nende vastu nõrkust polnud.

* * * * *

“Hei, Marvolo,” sosistas libe hääl Tomist vasakul.

“Ära kutsu mind nii,” vastas Tom samasugusel toonil. Neil oli Võlukunsti ajaloo tund ning Tom üritas mitte magama jääda. Ta polnud väga kaua maganud.

“Miks mitte?” küsis Joseph Nott kerge naeratusega. “Marvolol on kena kõla. Kas sa ei arva nii, Marvolo?”

Tom pöördus Josephi poole, karmid mustad silmad teise helesinistesse puurimas. “Ma ütlesin, ära kutsu mind nii,”

Kui oli üldse midagi, mida Tom vihkas rohkem kui mugusid, oli see ta enda nimi. See oli argpüksi, läbikukkuja, allaandja nimi. See oli ta isa nimi. Tema isa, kes oli ta pärast ema surma hüljanud. Tema isa, kelle Tom oli eelmisel suvel puhtast raevust tapnud. Ta polnud kunagi oma isa vihanud; viha oli liiga hea tunne, et seda tema peale raisata. Mis puudutas tema isa, oli Tom tuim. Ta keeldus kulutamast energiat Tom Riddle seeniori vihkamisele.

“Olgu-olgu,” ütles Nott kiiresti. “Sa oled mõnikord jube. Tead seda? Sulle tekib selline tühi, külm ilme, mis on palju hullem kui jõllitus või kulmukortsutus…”

“Ma lihtsalt…” ta katkestas hetkeks. “Ma olen omale uue nime välja mõelnud.”

Tom oli uue nime võtmist kaua kaalunud. Mitte oma isa jälestusväärse nime, vaid enda oma. Nime, mille ta endale teeninud oleks.

“Millise nime siis?” küsis Nott.

“…Voldemort,” vastas Tom hetke pärast. Esialgu lihtsalt Voldemort, oletas ta.

“Voldemort? Mis nimi see selline on? Kui mõttetu!” ütles Nott kerge naeru saatel.

Sel hetkel Tomi veri kees. Oota ainult, Nott, mõtles ta mõrvarlikult. Ühel päeval kardad sa seda nime rohkem, kui midagi muud.

Kogu maailm hakkab seda nime kartma.

10. Kuupaistemaskeraad

2006-09-23T23:55:00.000+03:00

“Lihtsalt kutsu teda,” ütles Hermione ärritatult. “Merlini habeme nimel, igaüks teab, et ta on sinu kutsumiseks liiga kangekaelne.” Ta heitis pilgu Christophi suunas.

Emma vaatas Hermione ilmel, nagu oleks teine tal just soovitanud tuhande jala kõrguselt kaljult alla hüpata.

“Helen, poissi ei saa lihtsalt kutsuda. Asi ei käi nii, poisid kutsuvad tüdrukuid,” seletas Emma aeglaselt.

Mitte minu aastakümnel, oli Hermionel kiusatus öelda. Selle asemel vastas ta, “Mitte Saksamaal. Saksamaal on vastupidi.”

“Kas sa näed siin kuskil Saksamaad?” trillerdas Emma.

“Sa otsid lihtsalt vabandusi ja tead seda ise ka.”

“Ei otsi!”

“Siis mine sinna ja kutsu teda, pagan võtaks!”

Hermione taipas äkitselt, kui valjusti ta rääkinud oli. Kogu puhtetuba jälgis huvitatult tüdrukute vaidlust. Hermione lahvatas näost punaseks. Mis oli saanud madala profiili hoidmisest? Kui inimesed kõrvale vaatasid, asetas Emma käed kangekaelselt risti.

“Ei kutsu,” ütles ta pahaselt. Hermionele meenusid kangesti ta ise ja Ron neljandas klassis.

“Hästi. Sel juhul lähed sa üksi.”

Emma kortsutas kulmu. “Miks peab Christoph nii pagana kangekaelne olema?”

“Mitte kangekaelsem, kui sa ise,” vastas Hermione väsinult.

“Sinust pole mingit kasu,” nähvas Emma ja tümpsis magamistuppa.

Hermione pöördus ohates oma raamatu juurde tagasi. Kui ta oleks vaevunud peeglisse vaatama, näinuks ta endale vastu vaatamas kahvatut väsinud nägu. Tal olid silmade ümber tumedad rõngad ja tema huuled olid tihedalt kokku pigistatud. Ta põsesarnad olid kohutavalt esile tõusnud ja ta nägu paistis lohkus ning kuidagi pinev.

Kokkuvõttes nägi ta välja haiglane ning oletas, et see tulenes murest. Ta polnud ikka veel leidnud moodust tagasi minemiseks ja kahtlustas järjest rohkem, et midagi oli kohutavalt valesti. Ta segas ajale vahele rohkem, kui keegi seda kunagi teinud oli; tagajärjed tulevikus võisid olla laastavad. Hermione ei saanud peaaegu üldse magada ning polnud moodust vabaneda ärevusest, mida ta tundis. Oli veel midagi peale mure. Midagi, millega ta tegeleda ei tahtnud.

Harry oli talle kunagi rääkinud Tomi noorusest. Poisi isa oli ta hüljanud ning ta oli elanud üheteistkümnenda eluaastani mugude orbudekodus. Siis oli ta saabunud Sigatüükasse ja sõõlatud Slytherini. Selle alusel võis järeldada, et Tomil polnud iialgi olnud kedagi, keda usaldada. Võibolla polnud see mingi juhtum, mis teda tasakaalust välja löönud oli, vaid asjaolu, et ta polnud kunagi kedagi usaldanud ja ammugi veel armastanud.

Hermione mõtles hetkeks selle üle, ettevaatlikult ja loogilisest vaatepunktist lähenedes.

Ja äkitselt tuli talle pähe, kas Tomi ehk võimalik päästa polnud? Päästa teda saamast selleks südametuks, halastamatuks türanniks, kelleks ta saama määratud oli. Samas oli Tom nii külm ja kauge, et Hermione hetkeks kahtlema pidi, kas temas midagi veel päästa oligi. Kas tal oli süda, hing? Või polnud teda enam võimalik aidata?

Aga Hermione teadis juba vastust. Ta oli selle leidnud suudlusest.

Tõde oli, et kusagil sügaval Tomi sees oli midagi, mis meenutas südant. See oli peaaegu eimillekski närbunud ja kõvaks külmunud, aga see oli olemas.

Hääl tema kuklas ütles aga Hermionele, et see ei jää sinna kuigi kauaks, kui keegi midagi ette ei võta.

Kuigi ta sellest tol hetkel aru ei saanud, oli Hermiones juba osa, mis meeleheitlikult tahtis Tomi südameni pääseda. Mitte selle pärast, et võlumaailma saatus temast sõltus, vaid seetõttu, et mingi saatuse keerdkäigu läbi oli ta Tomi samuti armumas.

* * * * *

Tom lappas ohates oma päevikut, mis juba peaaegu täis oli. Sinna päevikusse oli valatud nii palju mälestusi, nii palju valu. Tom polnud sinna jäädvustanud oma probleeme ja tundeid. Ta oli täpselt üles kirjutanud iga päeva sündmused, aga ainult selleks, et kui ta surema peaks, elaks ta oma mälestustes edasi. Sõna otseses mõttes.

Ta lappas tagasi esimese päevani, kus ta sinna kirjutanud oli, oma esimesel Sigatüüka aastal. Sõnad tõid tagasi mälestusi, mis jäiste nugadena ta soontesse lõikusid. Tom oli Sigatüükasse saabunud räbaldunu, õnnetu, kangekaelse ja auahnena. Südames oli ta kandnud salajast, meeleheitlikku lootust, et ehk saaksid asjad Sigatüükas paremad olema, kui orbudekodus. Saabudes aga polnud miski parem. Ta oli sõõlatud Slytherini ja oli ainus orvust segavereline rikaste puhtavereliste hulgas. Teda välditi jälle, tõrjuti kõrvale millegi pärast, mille üle tal mingit kontrolli polnud. Selle pärast, kes ta oli.

Päeviku leheküljed laperdasid edasi, ajani teises klassis, kus Tom oli avastanud oma emapoolse otsese põlvnemise Salazar Slytherinist. Ta oli hakanud vaatama läbi vanu käsikirju ning avastanud hulga ‘Slytherini pärijat’ puudutavaid ettekuulutusi. Ta oli lugenud, kuidas pidi avama Saladuste kambri. Ta oli lugenud, kuidas ta pidi maailmasse vabastama tuhat aastat uinunud õuduse. Ta oli lugenud, kuidas tema läbi Salazar Slytherin uuesti elama pidi.

Ta oli Slytherini otsene järeltulija… kellele need ettekuulutused veel viitasid, kui mitte Tom Riddle’ile?

Tom oli siis, kõigest kaheteistaastasena, mõistnud, et kogu ta elu oli talle ette planeeritud. Kes ta oli, kelleks ta saama pidi, oli ammu enne ta sündi otsustatud. Temast pidi saama Lord Voldemort. See oli ta saatus.

Ja kogu oma elu enne seda oli Tom uskunud, et valikud kujundasid inimese elu. Lõpuks oli ta aga avastanud, et oli seotud selle ühe saatusega, selle ühe vältimatu saatusega, mida ta kunagi muuta ei saaks.

Juba siis hakkas temas kasvama külm viha maailma vastu, viha maailma vastu, mis ootas, et ta oleks õel ja kohutav ja vihatud. Maailma vastu, mis polnud talle andnud võimalustki lunastuseks.

Nii et mida muud jäi tal teha, kui tervitada seda saatust, seda magavat kurjust tema sees?

Hetkeks tekkis Tomil kiusatus päevik tulle visata. Ta tahtis nii väga oma minevikku olematuks põletada, kuid peatus siiski ja vaatas nahkset kaant.

Ta pani selle ettevaatlikult riiulinišši, mõeldes, et ehk on päevikust hiljem kasu.

* * * * *

Maskiballi õhtu saabus külma ja selgena. Kella kaheksa ajal tõusis kuu Keelatud metsa tippude kohale, valgustades lossitorne pärlvalgete kiirtega.

Gryffindori puhtetoas jooksid tüdrukud edasi-tagasi, kleidid käsivartel ja soengud pooleli. Poisid olid kas magamistubades riietumas ja dušši võtmas või siis seisid üpris närviliselt puhketoas.

Emma koputas murelikult jalaga kivipõrandat, mõeldes, kui kaua neil veel valmistumiseks aega oli. Pärast tundidena paistnud aega väljus Hermione toast, nägu loojuva päikesena kumamas.

“Ma näen naeruväärne välja,” sisistas ta Emmale, teadmatult Minerva sõnu korrates. Teine tüdruk ainult naeratas.

“Ja kuidas täpselt sa naeruväärne välja näed?”

“See kleit!” plahvatas Hermione. “See on nii… nii…” ta laiutas sõnatult käsi, oskamata midagi öelda.

“Nii mittesinulik? Nii liibuv? Nii paljastav? Ma tean,” ütles Emma, kui Hermione ägedalt noogutas. “See on suurepärane.”

Hermione otsustas, et kleit ei olnud tegelikult nii väljakutsuv. Aga tüdrukule, kes kandis alati kottis sviitreid ja pükse, oli see pisut liig. Emma ja teised tüdrukud olid nõudnud, et ta laseks neil ka oma juukseid lokkida ja meiki teha. Viimaks pani ta jalga paari rihmadeta kõrgete kontsadega kingi ja läks Emmaga trepist alla.

Miks sa üldse lähed? nuhtles Hermione ennast, kuid sügaval sisimas teadis ta juba vastust.

Kui nad puhketuppa jõudsid, tervitasid neid ohked ja ülevoolavad komplimendid nende välimuste kohta. Hermionet nähes õnnitlesid tüdrukud end hästi tehtud töö puhul.

Emma oli endale valinud kahara punase kleidi, mis tulevalgel säras ja sätendas. Tema tumedad juuksed olid kammitud siledasse ja läikivasse sõlme kuklas. Ta nägi tõeliselt kaunis välja. Aga tüdrukuid üllatas just Hermione välimus.

“Oled see sina, Helen? Isver, sa oled jalustrabav!”

“Ma ei tunne sind isegi ära…”

“Su juuksed on ideaalsed- ”

“Ma tunnen end nii naeruväärsena,” ütles Hermione mõne hetke pärast. “Mul pole isegi mitte kaaslast.”

“Kes ütles, et sul kaaslast pole?” küsis hääl tema kõrval. Tüdruk nägi Christoph Blacki oma õla juures mänglevalt naeratamas. Hermione kahvatas ruttu.

“Noh, tegelikult mul on kaaslane. Teda pole lihtsalt siin. Ta on Ravenclawst,” leiutas ta kiiresti. “Aga… Emmal minu meelest pole.”

“Pole mida?” küsis Christoph, ilmselt segadusse aetuna.

“Pole kaaslast,” kordas Hermione kannatlikult. Christoph pöördus Emma poole ning nad jõllitasid teineteist mõned hetked, kuni Christoph näost tulipunaseks lahvatas.

“Küllap ma võiksin sind alla saata,” ütles ta kiiresti.

“Küllap sa võiksid,” vastas Emma pisut upsakalt.

Christoph nägi suurepärane välja; ta kandis tumepunast tuunikat ning hõbedaste äärtega musta keepi. Hermione märkas, et poisi mask kattis ta näo ja juuksed täielikult. Emma mask oli punane ja sulgedega ning kui ta selle ette pani, polnud kuidagi võimalik aru saada, kes ta on. Hermione oma oli mustast siidist ja ta juukseid kattis õhuke siidloor.

Puhketoast lahkudes ja lendluudpalliväljaku poole kõndides kohtasid nad palju salapäraseid maskides kogusid. Oli öö, kus majadevahelised vaenud tuli unustada.

Hermione ahmis väljakut nähes õhku. See oli tõesti äratundmatu. Väravapostid ja vaateplatvormid paistsid kadunud olevat ning jäi vaid suur muruga kaetud maa-ala. Valgust andsid jaanimardikatena näivad olendid, kes lähemal vaatlusel osutusid haldjateks. Osad olid igihaljasinised või rosmariiniroosad. Teised aga liiliarohelised ja lendlesid väikeste valgustäpikestena pimeduses ringi. Keset õhku rippusid hõbedased ja kuldsed paelad, mis möödakõndivatele paaridele tähesadusid kaela saatsid.

Ja siis oli kuuvalgus, lendluudpalliväljakule pandud loitsu poolt kümnekordseks võimendatud. Ebamaised kujud kauneis kleitides või keepides tantsisid selle hõbevalge kuma all. Kuuvalgus langes ballilistele nagu elavhõbedakosk, kattes kogu pildi imelise hõbedase helendusega. Hermione jaoks oli see imekaunis, sellisel hingematval ja ebareaalsel kombel.

Tema tähelepanu tõmbas grupp möödakõndivaid peolisi. Nende juht oli riietatud rohelisse ja musta ning oli kuidagi dominantse olekuga. Hermione teadis kohe, et see oli Tom oma Slytherinlaste kambaga. Poiss kõndis mööda, tüdrukule pilkugi heitmata, ja Hermione tundis mingit jõnksatust endast läbi käivat.

“Ma lähen otsin oma kaaslase üles,” ütles ta Christophile ja Emmale, soovides neid omavahele jätta. Nad noogutasid ja läksid tantsima.

Hermione kõndis punšikausini, kallas omale joogi ja vaatas ringi. Ta märkas, et mitu poissi jälgis teda kaalutlevalt, võibolla tema tantsima kutsumiseks julgust kogudes.

* * * * *

Tom nägi teda teiselt poolt väljakut ning tundis ta kohe ära. Helen ei pidanud selleks maski ära võtma; asi oli viisis kuidas ta kõndis ja seisis ja ringi vaatas. Ja Tomi meelest oli ta kaugelt kõige kaunim tüdruk ballil.

Tüdruku kleit oli videvikuvärvi. See oli see lillakas-roosakas toon, milline on taevas just enne õhtuse kesköösinise laskumist. Suvekoidiku taeva hallikasroosa, segatuna loojuva päikese pärlja lillaga. Kleit lõppes õlgade juures, läbipaistvate loorjate varrukatega, mis graatsiliste uduvoltidena langesid. Lõige oli sale ja lihtne, valmistatud gaasiriidetaolisest materjalist, mis ideaalselt langes. Tema juuksed olid lokitud ja seljale kuhjatud, nagu kosk nii paljudest kuldsetest toonidest. Ta paistis pehme, ahvatlev, nagu ingel päikeseloojangul.

Tom tahtis teda tantsima kutsuda, kuid loobus sellest mõttest. Tal juba oli ilus tüdruk käevangus (ta ei suutnud kokku lugeda tüdrukuid, kes kutset anunud olid), ja see kaaslane ei löönud teda alati kui tuju tuli. See kaaslane ei karjunud tema peale ja Tom ei pannud asju selle kaaslase läheduses plahvatama. See kaaslane ei teinud ta kõhuga veidraid asju, ega pannud teda enda üle kontrolli kaotama. See kaaslane oli ohutu. Helen ei olnud.

* * * * *

Hermione, keset oma kolmandat tantsu, vaatas üles, et näha teist poissi enda kõrval seismas. Punasest tuunikast ja saabastest tundis ta ruttu ära Christophi.

“Tohin ma vahele segada?” küsis ta Hermionega tantsivalt tundmatult poisilt. Tema hääl oli sügavam kui tavaliselt, ja külmem.

“Palun,” vastas teine poiss pahaks panevalt. Ta lasi Hermionest kaalutlevalt lahti ja tüdruk kortsutas kulmu. See ei olnud üldse Christophi moodi, teiste tantsudele vahele segada. Mis siis, kui ma talle meeldin? mõtles ta ehmatusega. Oi ei!

“Sooviksid sa tantsida?” küsis poiss Hermionelt, näol mitte jälgegi tavalisest naeratusest. Kuigi tüdruk seda maski alt ka eriti hästi ei näinud. Taas kord kõlas ta hääl kuidagi täiskasvanulikumalt. Võibolla oli ta närvis.

“Miks ka mitte,” vastas Hermione hetke pärast ja mähkis käed poisi õlgade ümber. Too seadis käed ümber tüdruku piha.

Hermione märkas kohe, kuidas poiss lõhnas. Ta poleks oodanud, et Christoph nii lõhnaks. See oli nelgipuu ja mänd ja teravus, lõhn, mis üldse Christophi ei meenutanud.

“Mul on… kahju. Varasema pärast,” ütles poiss vaikselt. Hermione oletas, et ta räägib juhtumist Emmaga. Miks talle meeldin mina ja mitte tema? mõtles Hermione meeleheitlikult.

“Vaata…” alustas ta, nii kenasti kui võimalik, “me jääme alati tõeliselt headeks sõpradeks, aga sa ei meeldi mulle sedasi, kui aru saad.”

Kohe muutus poiss ta käte vahel kangeks ja temast hakkas kiirgama kohutavat külma. Hermione poleks arvanud, et ta sellesse nii halvasti suhtub. Christoph oli kõike kergelt võttev inimene.

“Anna andeks,” jätkas ta vabandavalt. “Lihtsalt… mulle meeldib keegi teine.”

“Kes?” kähvas Christoph, hääl külmem kui kunagi varem. Mis temaga lahti oli?

“Ma… ma ei saa öelda. Ta on keegi, noh, sinust väga erinev…”

Nüüd Hermione teadis, et midagi oli valesti. Poiss oli ta randmeist kinni võtnud ja tema käed oli jääkülmad.

“Nii et kogu selle aja… see on olnud lihtsalt- ” tema hääl mõjus tuhande nõelana tüdruku soontes.

“Christoph, ma- ”

Ja äkitselt kadus poisist kogu pinge. Võrreldes mõne hetke taguse olekuga paistis ta lausa lõtv.

“Me peame kõndima,” ütles ta vaikselt. Hermione kortsutas kulmu, teadmata, kas temaga üldse kusagile minna tahtis. Poiss oli käitunud nii haiget saanuna, mis iseenesest oli veider, kuna Hermione ja Christoph polnud ju kunagi midagi sõpradest enamat olnudki.

“Olgu,” nõustus ta kahtlevalt. Ta tundis, et midagi oli lahti.

Nad läksid kaugemale lendluudpalliväljakust ja haldjatest, lõpuks jõudes vaid kuuvalgusest asustatud roosiaeda. Christoph peatus ning vaatas hetkeks põõsaid. Õrnalt riivas ta sõrmega üht purpurpunast roosi.

“Huvitav, kas pole?” rääkis ta pehmelt. “Kui kurb, et selle ilu on nii põgus asi. Iga hetkega sureb see veidi rohkem. Roos hävib igaviku südamelöögi jooksul ning unustatakse veelgi rutem. Samas paistab selle ilu praegusel hetkel lõpmatu. Kui traagiline, et see roos on sündinud surema.”

Midagi oli tõsiselt valesti. Christoph polnud ei romantiline ega veetlev ega külm. Christoph ei sarnanenud kuidagi poisiga tema ees.

“Christoph– ” alustas tüdruk, kuid poiss vaatas teda segadusse ajaval moel. Ainus inimene, kes teda nii vaatas, oli…

Ta tõmbas maski peast ning Hermione ahmis üllatunult õhku. See ei olnud mitte Christoph Black, kes talle vastu vaatas, vaid Tom Riddle.

“Mida sa- kuidas sa- aga sul oli ju roheline kostüüm!” kogeles Hermione.

“Roheline kostüüm?” küsis Tom külmalt. “See oli Malfoy.”

Äkitselt jõudis Hermionele kõik kohale. Asjad, mida ta öelnud oli, kuidas ta sõnad kõlama pidid…

“Sa kandsid sama kostüümi mis tema!” süüdistas ta valjult. “Ma arvasin, et sa oled Christoph Black!”

“See,” ütles Tom virilalt, “on ilmne.”

Hermionest käis läbi kerge jõnks, kui ta mõistis, et nad kahekesi on. Nad vaatasid üksteist mõne hetke ja lõpuks Tom küsis, “Nii et… kes see teine poiss siis on, kes sulle meeldib?”

“Ah, tema?” küsis Hermione kergelt. Ta tegi pausi. “Ma olen kindel, et ta saab sellest kunagi ise aru.”

“Ma olen kindel, et saab,” nõustus Tom sügavalt. Äkitselt paistis ta tõsine.

“Miks sa kõndida tahtsid?” küsis Hermione teravalt.

“Sa eksisid,” vastas Tom üsna äkitselt ja Hermione arvas hetkeks, et ta rääkis Christophist. Poiss vaikis ja paistis järele mõtlevat. “…sa ütlesid, et kõige rohkem kardan ma armastust. Noh, sa eksisid.”

Seda öeldes paistis ta kauge, ülbe ja külmana.

“Põhiliselt kardan ma iseennast,” jätkas ta pika pausi järel. Hermione ei suutnud oma kõrvu uskuda. Tom Riddle, tunnistamas nõrkust? See oli absurdne, võimatu, ennekuulmatu.

“Ise… iseennast?” küsis ta tuhmilt.

“Jah. Ma kardan… vist seda, milleks ma võimeline olen. Ma kardan, mida ma oma võimetega teistele inimestele teha võiksin.”

Hermione vaatas üles ning talle meenus väga sarnane vestlus, mida ta kord ühe teatava rohelisesilmse poisiga pidanud oli.

“Aga, Tom… mõtle kõigile headele asjadele, mida sa oma võimetega teha võiksid.”

“Ära,” ütles poiss surmaval toonil, “kasuta seda sõna minu kuuldes. Head ja kurja pole olemas.”

Hermione ei takerdunud hetkekski. “Siis mõtle sellele, kuidas sa saaksid inimesi aidata, asju paremaks muuta. Kui mul oleksid sinu võimed- ”

“Sina!” Tom paistis nüüd vihane. “Sina ei tea mis tunne see on, kui kogu su elu sinu jaoks ette planeeritud on! Sinu nime pole ettekuulutustes, mille saatuseks on täide minna. Ettekuulutustes maailmalõpust ja iidsest kurjast, Slytherini tagasitulekust. Sina saad valida, kelleks saada, nii et ära seleta mulle, mida sina teeksid.”

See purse võeti vastu ehmunud vaikusega. Tomi nägu oli vahelduseks tunnetega täidetud, justkui vaataks ta, kas tüdruk talle vastu vaielda julgeb.

“Sa ajad mind mõnikord nii vihaseks,” ütles Hermione madalal kindlal häälel. Ta haaras poisi käsivartest ja sundis teda endale otsa vaatama.

“Kuula mind. Mind ei huvita, mitu ettekuulutust sinust kirjutatud on, või kui palju inimesi ootab, et sinust järgmine Slytherin saaks. Sul on alati valik. Sellest elu koosnebki, valikutest, ja keegi ei saa sulle öelda, kelleks sa saama pead. Nii et lõpeta mulle selle jama rääkimine saatusest ja ettemääratusest ja maailma lõpust! Ärka üles ja hangi omale juba selgroog!”

Hermione vaikis järsult, avastades, et oli karjunud. Ta vaatas suurte silmadega Tomi poole. Teda poleks üllatanud, kui poiss oleks minema kõndinud, vastu karjunud või teda isegi löönud. Kuid see mida ta tegi, tabas tüdrukut täiesti ootamatult. Tom rebis Hermionelt maski maha ja suudles teda ägedalt.

Kui Tomi huuled olid tüdrukule varem jäistena tundunud, siis nüüd oli asi teisiti. Kui poiss teda lähemale tõmbas, avastas Hermione ta naha tulikuumana kirest, mida tüdruk kunagi varem kogenud polnud. Algul oli suudlus pelglik, pehme ja kutsuv, aga nende keelte kohtudes tundis Hermione mingit nälga, nagu ta oleks terve elu nälginud ja nüüd toitu leidnud.

Sel hetkel teadis Hermione, et ei taha olla kusagil mujal. Mitte tagasi tulevikus koos Harry ja Roniga, mitte kusagil peale selle aia, Tomi kätega tema ümber.

On veider, et just see hetk, kus Hermione taipas, et ei taha olla kusagil mujal, oli samas ka moment, kus neid nii vältimatult liikuma sunniti.

Nad tõmbusid üksteisest eemale, kuuldes valju ohet oma vasakult. Hermione pööras ümber, et näha Emmat ning üht teist tüdrukut seal seismas, tummakslöödud ilmetega Tomi ja Hermionet vaatamas.

“Helen? Sina… tema…?” Emma üritas sõnu endast välja pingutada, kuid need ei tulnud. Selle asemel ta pöördus ja põgenes koos teise tüdrukuga.

“Ei!” hüüdis Hermione mõtlemata. Kui teised õpilased sellest teada saaksid, oleks kõik rikutud. Inimesed kahtlustaksid Hermionet rohkem kui kunagi varem.

Ta pöördus Tomi poole. “Ma pean…” aga poiss kõndis juba minema ja Hermione ei märganud seda enne kui oli juba liiga hilja ning poiss pimedusse mähkunud oli.

* * * * *

Kui Hermione Gryffindori puhketuppa jõudis, oli kell pool kaks. Enamik õpilasi olid ikka veel ballil, mis kella kahest lõppema pidi. Emma aga istus tugitoolis kamina juures ja vaatas tujukalt leeke.

“Kus Christoph on?” küsis Hermione katsetades.

“Meil oli järjekordne tüli,” nähvas Emma tigedalt. “Aga mitte enne, kui ta mind suudelnud oli.”

“Mille üle?”

“Selle üle, kas need lendavad asjad olid piksid või haldjad,” ütles Emma ja punastas, mõistes kui rumalalt see kõlas.

“Ausalt, Emma… te kaks olete võimatud. Miks te ei võiks lihtsalt vaidlemist lõpetada ja ükskord juba tunnistada, et te teineteisele meeldite!”

Emma tegi grimassi. “Ma pole kindel, et see on minu armuelu, mille üle me arutama peaksime, Helen.”

“Kuule, Tom ja mina lihtsalt suudlesime, meie vahel pole midagi tõsist…” Hermione jäi vait, märgates, et see oli jultunud vale.

“Ah, nii et sa lihtsalt käid ringi ja suudled juhuslikke poisse, kas nii?”

“See pole ka tõsi,” vastas Hermione, põsed punaseks tõmbumas.

“Pole ime, et Christoph sinust nii huvitatud oli,” jätkas Emma mürgiselt.

“Mis ajast Christoph asjasse segati! Mitte kõik ei puutu temasse, Emma! Ja kõik ei puutu sinusse ka mitte!” karjus Hermione, süda täis.

“Kuule, Helen,” ütles Emma külmalt. “Ma ei hakka seda levitama ega midagi, sa tead et ma ei teeks seda… aga Mary võib teha. Ta jooksis ära enne kui ma talle midagi öelda sain.”

“Ei! See pole- ” aga ta peatus, kuuldes puhketoa ukse taga samme. Kahtlemata olid need ülejäänud õpilased, kes tagasi tulid.

“Ma lähen voodisse,” ütles Hermione vastikustundega.

Mis saab juhul kui… siis kui… teised õpilased teada saavad? Kas Tom eitaks kogu juhtumit või uhkeldaks sellega?

Kõik mida Hermione teadis, oli see, et ta pea valutas. Kui ta oma magamistuppa jõudis, nõjatus ta surmväsinuna voodi vastu.

See juhtus nii kiiresti, et võis ka üldse mitte juhtuda. Ühel momendil toetus Hermione voodipostile ja järgmiseks neelas teda ähmane segu helist ja pildist. See oli välgatus värvi ja külmust, valgust ja pimedust. Hetkeks oli ta tagasi metsalagendikul ning Lord Voldemort osutas talle oma võlukepiga. Siis, nagu värelev valgus, oli ta kadunud.

See polnud mälestus. See oli nagu hüpe teise dimensiooni. Hetkeks oli Hermione olnud ebakindel kummasse stseeni ta kuulus ja siis oli ta tagasi tulnud. Mis juhtus?

Hermione vaatas ajakeerajat oma kaela ümber ja ühtäkki tundis ta end aja möirgavas vaikuses niivõrd üksikuna. Kas oli võimalik, et ta just tulevikku näinud oli? Või hakkas ta lihtsalt mõistust kaotama?

Ta heitis pikali ja üritas magama jääda, kuid pilt Voldemortist ja metsalagendikust püsis kindalt ta silme ees. Hermione tundis ikka veel udu siidisust oma nahal ja nägi ikka rohelise valguse välgatust enda poole lendamas, liiga eredalt et olla lihtsalt mälestus.

Hermione püüdis lõõgastuda, kuid uni kogu oma julmuses haaras ta ülejäänud ööks oma embusse.

11. Kõigist ülesannetest ja mõistatustest

2006-09-23T23:47:00.000+03:00

Helenist eemale kõndides haaras jäik külmus Tomi endasse. Tüdrukut suudeldes oli ta tundnud sellist soojust, sellist tröösti, aga see tunne oli kadunud nagu kevadine lumehelves.

Tom tundis Slytherinlasi piisavalt hästi, et teada; kui nad asjast kuulevad, on nad halastamatud. Mitte Tomi, vaid Heleni vastu. Ta teadis ka seda, et nad usuvad kõike, mida ta neile ütleb.

Lihtsalt eita kogu lugu, mõtles Tom metsikult. Eita ja teeskle, et seda ei ole kunagi juhtunud. Ning ära enam kunagi Heleniga räägi. Ta ei saanud riskida sellega, et teda teist korda tüdrukuga koos nähtaks.

Kusagil sügaval enda sees teadis ta aga, et tüdruk oli ainus asi, mis teda tervena hoidis. Helen oli ainus, kes hoidis teda kukkumast ähvardavasse musta auku ta sees.

Tom oli endale lubanud mitte kunagi kedagi usaldada, ammugi mitte armuda tüdrukusse, keda ta vaevu tundis. Kuid kui ta oli Heleni läheduses, tundis ta asju, mis polnud aastate jooksul pinnale tõusta saanud; kurbus, rõõm, kiindumus ja valu. Tundus nagu oleks poiss terve elu pime olnud ja Heleniga kohtudes viimaks silmad avanud. Ausalt öeldes ei suutnud Tom end takistada tüdrukut usaldamast. Samuti ei suutnud ta takistada end teda armastamast.

* * * * *

Dumbledore oli Minerva järgmisel hommikul oma kabinetist leidnud, vaatamas üle midagi, mis meenutasid Päevaprohveti tööpakkumiskuulutusi. Ta sisenes vaikselt ja naine kiikas üles alles sulguva ukse klõpsatust kuuldes.

Nad vaatasid mõned hetked üksteisele otsa. Vaatasid teadvate pilkudega. Minerva ristas laual käed ning naeratas oma kõige kergemat naeratust.

“Minister… talle ei meeldinud mu paabulinnukübar.”

“Noh, ma ei usu…”

“Ta ütles seda ise, Albus,” venitas naine tüdinud, aga samas lõbustatud häälel.

Dumbledore jälgis sõnakesti lausumata, kuidas Minerva püsti tõusis ja laua taga edasi-tagasi sammuma hakkas.

“Niisiis, miks peaks sinusugune mees,” alustas noor nõid pehmelt, “tahtma takistada minusugusel naisel mujal töökohta saamast?”

Dumbledore vaikis mõne hetke. “Ma arvan, et me teame mõlemad vastust sellele küsimusele, Minerva.”

“Mina usun ka, et teame, Albus, aga see ei tähenda, et sa seda nagu tõeline mees kõva häälega ütlema ei pea.”

“Kui sa just nõuad… olgu siis nii. Sa meeldid mulle, Minerva, ja ma tahan, et sa jääksid.”

Ja äkitselt seisid nad lähestikku ning Dumbledore sirutas käe, et naise põske puudutada.

“Sa tead, et mul on võimatu siia jääda,” ütles Minerva oma kamandaval häälel.

“Jää siia, Minerva McGonagall. Ma palun sul siia jääda.”

Ja ta jäigi.

* * * * *

Tund lõppes ning Hermione praktiliselt hüppas püsti ja kiirustas uksest välja. Ta pidi võimalikult ruttu raamatukokku jõudma, et ajas rändamist uurida, ning tal oli vaid tunni jagu lõunapausi. Eelmisel õhtul juhtunu oli ta äärmiselt murelikuks muutnud.

Tema jaoks oli see olnud nagu äratuskõne ning talle meenus, et segab ikka veel pidevalt ajale vahele. Ta kahtlustas, et kui ta üsna varsti midagi ette ei võta, võtab aeg asja oma kätesse.

Hermione viskas raamatukoti lauanurgale ja hakkas kohe riiuleid läbi vaatama. Sinnani oli ta leidnud ainult osakesi teooriatest, enamik neist tõestamata ja katsetamata. Üks teooria aga oli talle juba mitu korda ette jäänud. Seda nimetati Rumineus’i teooriaks ja selle oli välja töötanud Nicolas Flamel. See põhines peamiselt aja peatumise aimdusel. Hermione naasis oma laua juurde hunniku raamatutega, mis paistsid kaudselt teemaga seotud olevat.

Kulmu kortsutades nägi ta laua keskel väikest rulli keeratud pärgamenditükki, mis korralikult hõbedase paelaga kinni seotud oli. Ta avas selle.

Kohtume Astronoomiatornis täna õhtul kell kaheksa.

See oli kirjutatud ettevaatliku, viltuse käekirjaga ja allkirja polnud. Hermione süda hakkas taguma. Ta teadis kes selle kirjutanud oli, aga ei suutnud uskuda, et poiss temaga ikka veel rääkida tahtis, ammugi siis salaja kohtuda.

“Miss Nestowe?”

Hermione lükkas kirja kiiresti taskusse ja vaatas üles. Tema ees seisis Albus Dumbledore, kuldpruunid juuksed tolmuses valguses sädelemas.

“Professor, sir,” ütles Hermione kohmetult. “Kas te… soovite midagi?”

“Lihtsalt teiega paar sõna rääkida,” vastas Dumbledore, silmades sädelemas naeratus. “Tohin ma istuda?”

Hermione noogutas sügavalt neelatades. Ajas rändamine ja selle erinevad teooriad lebas ühel lauanurgal. Kuidas taltsutada võimatut; Aeg tekitas otse professori ees kahtlusi. Hermione lükkas ruttu Nõia Nädalalehe: Nicolas Flamel ja tema Rumineus’i teooria laua alla.

Dumbledore istus toolile, raamatutele pilkugi heitmata.

“See on väga ilus kuldkett teil kaela ümber,” ütles ta vaikselt. Hermione hakkas paanikasse minema. Dumbledore teadis. Ta ei teinud selliseid märkusi kunagi ilma põhjuseta.

“Tänan teid, sir,” ütles Hermione nii kergelt, kui suutis.

“Ma julgen pakkuda, et te pole seda siia saabumisest saati kaelast võtnud.”

“Vabandage mind, sir, aga ma usun, et see pole teie asi,” vastas Hermione, ise oma sõnade üle ehmudes. Ta poleks kunagi kujutlenud end Dumbledore’iga sedasi rääkimas.

Võlur vaid muheles. “Vist mitte. Asume siis parem kohe asja kallale. Teil hakkab aeg otsa saama, ja ma usun, et me mõlemad teame millest ma räägin, miss Nestowe.”

Tema hääl oli äkitselt muutunud tungivaks ja surmtõsiseks. Tüdruk vaatas teda suu ammuli. Aeg otsa saama?

“Te pole rumal, miss Nestowe, ja te pole hooletu. Aga vaadake hetkeks tagasi ja mõelge, mida teete. Inimesed teie ümber on vaieldamatult te tegudest mõjutatud, millised need ka poleks. Ärge unustage, et see on Aeg, suurim kõigist elementidest, mida te nii kergelt tüssata püüate. Aeg ei oota kellegi järgi. Ärge olge nii naiivne, et uskuda, et see teie järgi ootaks.”

“Ma- ” tüdruku mõtteis keerles nii palju asju, nii palju lauseid, mida ta kokku panna üritas. “Ma ei ürita midagi tüssata!”

“Kas tõesti?” küsis Dumbledore teravalt. Ta vaatas tüdrukut pikalt, justkui püüdes keerulist mõistatust lahendada.

Lõpuks ütles ta, “Te vajate Nicolas Flameli kogutud töid, miss Nestowe. Nüüd, kui te mind vabandate, on mul muid asju ajada.”

Sõnatult ulatas ta tüdrukule paberitüki.

“Õnn kaasa,” ütles ta silma pilgutades. “Miss… Nestowe.”

Dumbledore kõndis eemale ning kadus rüüvoltide keereldes nurga taha. Hermione voltis paberitüki lahti.

Luba vaadata Nicolas Flameli Ajateooriaid, mis on keelatud raamat Professorite raamatukogust.

–Albus Dumbledore

Professorite raamatukogu sisaldas raamatuid, mille õpilastele näitamist ministeerium heaks kiitnud polnud.

Mida ta saavutada üritab? mõtles Hermione pööraselt. Dumbledore’il oli kohutav komme rääkida mõistatustes, millest pea võimatu aru saada oli.

“Inimesed teie ümber on vaieldamatult te tegudest mõjutatud, millised need ka poleks.”

Kas Hermionel oli kahe silma vahele jäänud asjaolu, et tema suhe Tomiga võis muuta kogu tulevikku? Mis siis, kui ta läheks tagasi ja mingit Harry Potterit ja Ron Weasleyd poleks olemas? Mis siis, kui Hermione Grangerit poleks olemas?

Ma pean lõpetama, mõistis ta. Ma pean lõpetama temaga kohtumise, temaga rääkimise, tema peale karjumise… tema suudlemise. Ma pean lõpetama, enne kui asjad hullemaks muudan.

Ta süda murdus. Ta teadis, et oli naeruväärne. Kõik mida Tom ja tema tegid, oli vaidlemine ja karjumine ja üksteise solvamine. Nad polnud midagi enamat kui vaenlased. Samas teadis ta, et ka see polnud tõsi. Tom oli ta elu päästnud ja, mingil kombel, oli Hermione ka Tomi päästnud.

Asi oli selleni jõudnud. Hermione pidi valima ja teadis seda. Tom, või kõik muu. Peaks ta valima Tomi, mõistaks ta kogu maailma hirmuvalitsusse ja katastroofi. Vähemalt, nii juhtuks, kui tulevik jääks samasuguseks, kui Hermione oma olnud oli. Peaks ta aga valima kõik muu, mõistaks ta oma suhte Tomiga peaaegu kindlasse läbikukkumisse. Ta ohverdaks Tomi ülejäänud maailma eest.

Hermione oli loogiline tüdruk. Tegelikult oli ta kõige loogilisem tüdruk, keda kohata võis. Ja loogika ütles talle, et mingit valikut polegi. Ülejäänud maailm oli tähtsam, kui Tom ja Hermione. Tal oli kohustus. Harry teeks seda. Harry päästaks maailma.

Ja ikkagi oli tema sees midagi, mis oli tähtsam loogikast, tähtsam kohustusest ja võimsam kui miski, mida ta iial tundnud oli. See oli sama asi, mille ta Tomis esile toonud oli. See oli ta süda. Ja sel hetkel soovis Hermione, et saaks selle mingi lihtsa loitsuga kaduma panna. Kuid polnud olemas võlukunsti, mis ta südame ära võtaks.

Aeg ei oota kellegi järgi. Ärge olge nii naiivne, et uskuda, et see teie järgi ootaks.

Mida oli Dumbledore sellega mõelnud? Kasvav hirm oli tüdruku sees aset võtnud. Ta hüppas püsti, avastades, et peaks järgmises tunnis olema. Homme vaatan ma selle raamatu üle, mõtles ta kindlalt. Homme.

12. Surematuse hind

2006-09-23T23:40:00.000+03:00

Hermione ronis võlukepivalgel Astronoomiatorni treppi mööda üles. Oli november ja päike oli ammu horisondi taha vajunud.

Lõpuks jõudis ta tippu ning vaatas ringi. Tomi ei paistnud kusagil.

Suur võlvaken torni põhjaküljel meenutas tüdrukule esimest päeva, kus ta saabunud oli. Ma tulin siia Tomi tapma, mõtles ta, ja lahkun siit teda armastades.

Hermione surus käed vastu klaasi ning vaatas välja. Kuud polnud ja tähesära valgustas taevast ohtliku musta hiilgusega. Udu, pärljas ja tihe, kattis Keelatud metsa varjudest tekina. Tüdruk nägi silmanurgast liikumas väikeseid mantlites kogusid ja kortsutas kulmu. Need nägid välja nagu õpilased.

Äkitselt kattis üks käsi tema suu ja teine siugles ta piha ümber.

“Arva kes?” ütles hääl talle kõrva. Hermione üritas ümber pöörduda, kuid poisi käsi hoidis teda kindlalt paigal.

Ta keeras tüdruku ümber, endale otsa vaatama. Silmad, mis Hermionele vastu vaatasid, olid hõbedased, mitte mustad. Tüdruk kiljatas hämmastunult, kuid poisi käsi oli endiselt ta suul. Rhion Malfoy.

“Ootasid kedagi teist?” küsis ta kohutava irve saatel. “Ma polnud kindel, kas meie võltskiri mõjub või mitte, aga sa langesid otse lõksu. Gryffindorlased on lihtsalt liiga hõlpsasti petetavad.

Meie? mõtles Hermione metsikult. Millest Malfoy rääkis? Tüdruk teadis, et poiss teda vihkas, kui tal polnud mingit põhjust teda nii palju vihata.

“Püsi minu ees, Nestowe,” ütles Malfoy, kätt Hermione taskusse libistades. Enne kui tüdruk teda takistada jõudis, oli poiss tema võlukepi võtnud. “Kui sa põgeneda üritad, juhmistan ma su kiiremini, kui sopavereline öelda jõuad.”

“Silencio,” pomises ta, osutades oma võlukeppi Hermione näole. Kui ta selle eemale tõmbas, leidis tüdruk, et ei saa ei rääkida ega karjuda.

“Sinu järel,” ütles Malfoy madalal mürgisel häälel ja pööras Hermione suunda, kuhu minna tahtis. “Kui keegi küsib, oleme kesköisel jalutuskäigul.”

Ta naeris kalgilt ja Hermione vaatas vihkava pilguga tagasi tema poole. Kuhu Malfoy teda viis ja miks? Tüdruk polnud temaga kunagi sõnagi vahetanud. Et aga poisi võlukepp ta kuklale suunatud oli, ei tulnud ära jooksmine kõne allagi.

Nad jõudsid koolimaja madalamatele korrustele ja viimaks väljusid külma tuulisesse öösse. Hermione muutus nende sihtkoha suhtes aina uudishimulikumaks. Nad möödusid järvest ja läksid ümber Peksja paju. Lõpuks jõudsid nad tavalise põõsastikuni.

“Calligienus anima,” sosistas Malfoy. Põõsad lahknesid ja nende vahele ilmus väike võlvkäik. Rhion ja Hermione astusid läbi selle ning tüdruk nägi, et nad olid ikka veel väljas aga ilmselt teisel pool võlvkäiku olijatele nähtamatud. Mitu mustades mantlites kuju (õpilased, keda ta näinud oli), seisid poolringis. Kõik nad jälgisid sisenevaid Malfoyd ja Hermionet.

Siit ei tule midagi head, mõtles Hermione.

Malfoy keeras tüdruku teravalt näoga enda poole ja rebis käega jõhkralt läbi ta juuste. Ta haaras peotäie ning tiris seda, kuni pisarad tüdruku silmisse ilmusid. “Kas kardad, sopavereline? Peaksid kartma. Nüüd pole siin kedagi sind päästmas… häbiasi, et ma sind selle klommiga ei tapnud, aga mulle tundub, et nii saabki see palju lõbusam olema.”

Rhion tiris Hermione jõhkralt juukseidpidi pikali ning tüdruk maandus prantsatusega, abitult poisi jalge ees siruli. Malfoy kükitas ja haaras ta lõuast, sundides teda endale osa vaatama.

“Kahju, et midagi nii ilusat on nii räpane,” ütles ta pehmelt. Mõned mantlites kogud nende ümber naersid. “Tahaksin sinuga enne Tseremooniat veidi lõbutseda, aga kui ma su katki teeksin, ei pruugiks nõidus mõjuda. Kahju.”

Hermione hakkas tõsiselt kartma. Need inimesed ei teinud nalja. Ta tundis häbipisaraid silmisse tõusmas.

“Sa oled nuttes palju kenam,” andis Rhion talle pehmel mürgisel häälel teada. Irve saatel lisas ta, “Huvitav, mida tuleks teha, et sind karjuma panna.”

Ta lõi Hermionet käeseljaga näkku ning tüdruk kukkus uuesti maha. Rhion tõusis püsti, otsekui märku andes, et on tüdrukuga mängimise lõpetanud.

“Kutsuge meie juht,” ütles ta kiiresti. “Öelge talle, et oleme leidnud mugupäritolu ohvri tema Vitause loitsu viimase sammu jaoks.”

Hermione silmad lendasid pärani lahti ja ta üritas istukile tõusta, kuid Malfoy lõi ta muheledes uuesti pikali. Vitause loits oli nõidus, mida kasutati surematuse loitsude juures. Need olid nii keerulised, et isegi Hermione ei suutnud mõõta aega ja geniaalsust, mis sellise loomiseks kulus. Neid peeti mustade kunstide sügavaimaks vormiks ning need vajasid ühe inimelu ohverdust. Mis sorti kohtumine see selline oli?

“Just nimelt,” ütles Malfoy talle, “ohver. Kes sobiks paremini, kui tüdruk ilma perekonna, sõprade ja päritoluta? Läheb kaua, enne kui keegi su kadumist märkab, ja kui see juhtub, on juba liiga hilja.”

Ta naeratas Hermionele.

“Meie juht on teel,” teatas üks poistest pidulikult.

Läbi võlvkäigu saabus kuju, mustana tähevalge taeva taustal. Kuju lähenedes nägi Hermione, kes see oli ja ahmis vaikselt õhku. Tom Riddle.

Kui poiss tuhmis valguses lähemale sammus, oli tema juures midagi täiesti ebareaalset. See peitus tema õlgade asendis, viisis kuidas ta kõndis, tema lõua kallakus. Tema nägu, valgustatud ähmasest helgist, oli külma ilu võrdkuju. Tema kahvatud põsed, see, kuidas ta silmad paistsid sulavat vedelaks tähevalguseks ja tume juuksepahmakas, mis Hermionele nii väga meenutas kedagi teist, keda ta armastas. Kõik Tomi juures kõneles võimust, kontrollist ja elegantsist.

Tom vaatas teda. See oli pealiskaudne pilk ja nende silmad kohtusid vaid sekundi murdosaks. Aga kui need kohtusid, nägi Hermione poisi pilgus midagi hullemat, kui viha või üllatus; Tom vaatas teda, nagu näeks teda elus esimest korda.

“Sa kutsusid mind, Malfoy?” küsis ta ükskõikselt.

Hermione ronis jalgele, kuid Rhion surus küüned talle käsivarde, enne, kui ta liigutadagi jõudis. Tom ei liikunud oma tüdinud kuid samas uudishimulikust seisakust.

“Kutsusin,” vastas Rhion ettevaatlikult. “Ma tõin sulle mugupäritolu inimese, keda sa vajad Vitause rituaali sooritamiseks. Sa ütlesid, et see võib olla ükskõik milline sopavereline, aga ma mõtlesin, et see siin juba ootas seda. Kas pole?” küsis Malfoy Hermionelt, hõbedased silmad pahatahtlikult sädelemas. Loomulikult ta teadis, et tüdruk vastata ei saanud. Hermione lihtsalt vaatas talle sarnasel pilgul vastu. Juba ootas seda? Mida ma tegin?

* * * * *

Ilma mingi hoiatuseta lõi Rhion äkki Hermionet näkku. Vaid väga hoolikalt jälgides oleks võinud märgata Tomi tahtmatult võpatamas, kui Rhioni käsi tüdruku põske tabas.

Rhioni jaoks oli see juhuslik liigutus, justkui Hermione oleks karistust väärt laps. Tom avastas äkki, et ei saa hingata. Miks tema süda nii kõvasti peksis?

See polnud lihtsalt aus. Ta seisis keset inimesi, kelle usalduse võitmiseks ta terve elu töötanud oli. Need inimesed olid ainus perekond, keda ta kunagi tundnud oli, kuigi nad tegelikuks pereks olemisest kaugel olid. Sellest hoolimata esindasid nad Tomi lootusi ja unistusi, tema võimu ja saavutusi.

Ja siis oli seal Helen. Oli tüdruk, keda ta vaid mõned nädalad tundnud oli ning kellest talle mingit poliitilist kasu polnud. Seal oli Helen, kes esindas valgust ja mõistlikkust ja ehk isegi armastust.

Nüüd tahtsid nad tüdrukut kasutada saatuslikus tseremoonias, mis kaasas Tomi enda surematust. Miks teda? raevutses poiss seesmiselt. Ükskõik kelle teise maailmas tapaksin ma hetkegi mõtlemata, aga nad pidid tooma tema.

“Vasta mulle, sopavereline,” ütles Malfoy möödaminnes, eemaldades vaikimisloitsu Hermionelt laisa võlukepiviibutusega. Ta nautis ilmselgelt kogu seda tähelepanu.

“Kas pole tõsi?” venitas ta valjusti. “Sa väärid surma, räpaste ja uhkeldavate valede leiutamise eest. Tom Riddle’it puudutavate valede. Kas sa tõesti usud, et ta langeks sinu tasemele? Tema jaoks oled sa saast. Sa oled rääsunud, jälk sopp, mida- ”

“Sa ajad mul südame pahaks,” katkestas Hermione teda. “Käid Riddle’il kannul nagu mõni armunud kutsikas, teed tema eest ta musti töid… sa oled hale,” sülitas tüdruk, vaadates Rhioni silmi vihaselt põlemas.

“Sa väärid surma!” kordas poiss surmaval toonil. Äkitselt haaras ta Hermione käsivarrest kinni ja pööras ta Tomi poole. “Väärib ju, Tom?”

Tom vihkas Malfoyd sellesse olukorda sattumise eest. Hermione vaatas teda kindlalt, kuid Tom keeldus ta pilgule vastamast.

“Ma loobusin sinu nimel maailmast,” ütles tüdruk. See polnud palve ega süüdistus, lihtsalt väide. Ja sel hetkel ei teadnud Tom, kuivõrd tõsi see oli. Hermione oli tema nimel maailmast loobunud, ja ta ei saaks seda kunagi teada.

Helen, nagu näha, oli surematuse hind.

Vali, ütles hääl Tomi peas. Nemad, või tema. Nemad, või tema. Nemad või…

“Lase temast lahti, Malfoy,” ütles Tom vaikselt, ilme hetkekski vääratamata. Siis sirutas ta käe välja – Malfoy vaatas seda, nagu see oleks ründevalmis mürgimadu – ja Hermione haaras sellest kinni. Kohe ühendas neid mingi side, tundmine, soojus. Malfoy lasi tüdruku käsivarrest lahti ja vaatas ammulisui neid kaht enda ees seismas.

Peale seda juhtis Tom Hermione eemale. Eemale Rhionist, eemale ringist, läbi võlvkäigu ja tähtedest valgustatud maadele.

13. Piina killukesed

2006-09-23T20:37:00.000+03:00

Siis juhtis Tom Hermione eemale, eemale ringist, läbi võlvkäigu ja tähtedest valgustatud maadele.

“Tom,” sosistas Hermione poisi poole pöördudes. Tüdruku nägu oli harjumatult haavatav, silmad pärani ja uurivad. “Miks sa- ”

“Sa pead aru saama,” alustas Tom äkki, “et ma ei tunne hirmu nagu tavalised inimesed. Ma pole kunagi kartnud, ei enda ega kellegi teise pärast. See pole… tunne… mida ma teaksin.”

Tema silmad oli tuhande kesköökilluna Hermione omadele kinnitatud. “Aga… kui ma sind seal seismas nägin ja teadsin, et sa surema pead, olin ma surmani hirmunud.”

Ta astus eemale, mõtted keerlemas liiga kiiresti, et neist aru saada. Miks sa seda tegid? sosistas õel hääl tema peas. Miks sa ta päästsid? Ta on väärtusetu sopaverelisest tüdruk ja sinu surematus on temast tähtsam. Nii et miks sa teda ei tapnud?

Kõige hirmutavam oli see, et Tom ei teadnud. Polnud ühtki loogilist põhjust, miks ta tüdruku elu säästma pidanuks. Tegelikult kasvas temas näriv kahtlus, et tal ilma Helenita parem oleks. Helen ajas ta pea segi ja ümbritses uduga tema halastamatu loogika, nii nagu seda veel keegi teinud polnud. Äkki sai poiss vihaseks. Ta vihastas enda peale oma otsuse pärast ja Heleni peale otsuse põhjustamise eest.

Ta kõndis tüdruku ees edasi-tagasi.

Hetkeks oli ta end veennud, et peab Heleni tapma. Siis oli ta vääratanud, mõistes, et kui kõvasti ta ka ei püüaks, ei suudaks ta lihtsalt ettegi kujutada maailma ilma selle tüdrukuta. Miks mitte? küsis ta endalt vihaselt. Ta pole eriline, ta on mittekeegi, ta on sopavereline, ta on kangekaelne, ta pole väärt minu seltskonda, ta on imekaunis seistes seal tähevalguses…

Tom oigas ärritunult, vihane nii Heleni kui iseenda peale. Ta haaras oma peast, üritades mõtteid korda seada. Ta polnud veel kunagi elus niimoodi kontrolli kaotanud.

Helen vaatas teda mõningase kohkumusega ja Tom märkas, et ta paistis sama segaduses kui poiss ise.

“Mis sinuga on?” küsis Tom viimaks, teravalt tüdruku poole pöördudes. Helen tõmbus tagasi. Poiss oli vihasem, kui Helen teda kunagi varem näinud oli.

“Mida sa ilmas pead?”

“Ma ei tea!” karjus Tom talle näkku. “Selles asi ongi… sinu ligidal ei tea ma midagi! Kõik, mida mulle õpetatud on, iga loogikaharu, kõik mida ma arvasin end teadvat hajub nagu hommikune udu, kui ma sinu ligidal olen ja ainus mis järgi jääb on sinu nägu! Ainus mida ma näen on sinu nägu! Ja ma vihkan sind selle eest!”

Ta hingas kähedalt sisse. Ta oli oodanud, et Helen kartlikult eemale tõmbub, kui ta tema peale karjub, kuid tüdruk seisis täiesti paigal. See oli veel üks asi Heleni juures. Ta seisis Tomile vastu ka siis, kui kõik teised oleksid hirmunult taganenud.

“Miks sa mind ei karda?” küsis ta tüdrukult petlikult pehmel häälel. Nende näod olid teineteisest vaid mõne sentimeetri kaugusel. “Ma karjusin sulle just näkku ja sa ei liigutanud. Kõik teised maailmas tunnevad minu ees surmahirmu aga sina mitte. Ära arva, et ma sulle viga ei teeks, Helen, sest ma teeksin küll.”

Hermione vaatas Tomi silmadesse. Poisi nägu oli nii lähedal, et ta võis näha mustade silmade kohal pikki tumedaid ripsmeid omatahtsi võbisemas. Tom oli teda just ähvardanud. Tom oli just öelnud, et vihkab teda.

Hermione aga ei uskunud teda hetkekski. Ta teadis, mis see oli. See oli viimane kaitsemehhanism, mis Tomile jäänud oli. Ta üritas meeleheitlikult tüdrukut eemale tõrjuda, et oma tervest mõistusest kinni hoida. Ta ei teadnud, mis toimus, teadis vaid, et tüdruk selle põhjuseks oli. Tom Riddle oli Hermionesse armumas ning see ei meeldinud talle põrmugi.

“Kuidas ma sind karta saaksin,” küsis Hermione vaikselt, “kui sa iseennast kardad?”

Nende pilgud kohtusid ja Tomi nägu oli täiesti avali. Ta silmad sädelesid nagu mustad sügavikud.

“Ja kui sa oled valmis mulle viga tegema, siis miks sa ei tapnud mind enne, kõigi oma juunior surmasööjate pilkude all? See oleks palju loogilisem olnud.”

“Kelleks sa neid just nimetasid?” küsis Tom urgitsevalt.

Hermione hingas järsult sisse. Kuidas ta sai nii rumal olla? Kuidas ta sai lasta midagi nii olulist välja lipsata? Tom pani teda mõtlematuid asju ütlema ning see polnud kunagi hea märk.

“Ma ei tea,” vastas ta külmalt, otsustades käituda, nagu see olnuks eimiski. “Aga Tom Riddle, keda mina tunnen, poleks mind surmast päästnud. Korraks paistis, et halastamatu Tom Riddle tahtis nutta.”

“Mina ei nuta,” sülitas Tom kibedalt. “Ma pole kunagi elus nutnud ning ei kavatse ka kellegi sinusuguse pärast nutta. Orbudekodu lapsehoidjad ütlesid, et ma ei nutnud isegi beebina. Ma ütlesin sulle, Helen, ma ei suutnud end sind tapma sundida, sest kogu oma elu olen näinud inimesi malenuppudena ja kui ma sind vaatan… näen ma su nägu.”

Hermione nägi, et selle tunnistamine hävitas Tomi. Teda hävitas tunnistamine, et Hermione pani ta end tundma haavatavamana kui kunagi varem elus.

Äkitselt tundis tüdruk end lämmatatuna. Ta ei talunud enam seda ebakindlust, mida ta Tomi poole vaadates tundis. Tom esindas kõike, mida Hermione poisis ei tahtnud. Ta oli halastamatu ja kontrolliv ja õel. Kui see tõsi oli, siis miks ei suutnud Hermione end liikuma sundida? Miks ta iga kord öösel silmi sulgedes Tomi nägu nägi?

Hermione keeras poisile selja, pisar põske mööda alla voolamas ning teine järgnemas. Teraskülm käsi klammerdus ta käsivarre ümber. Ta pöördus tagasi poisi poole ning too haaras mõlemad ta randmed ühte kätte, tõmmates tüdruku keha enda lähemale.

“Me pole rääkimist lõpetanud,” ütles Tom jäisel julmal häälel.

“Oleme ikka küll!” vastas Hermione vihaselt. Ta üritas poisi haardest vabaneda, kuid too ei lasknud lahti.

“Me pole rääkimist lõpetanud enne, kui mina nii ütlen,” ütles Tom kindlalt, tüdruku silmisse vaadates. Ta väänas tema rannet ning Hermione ahmis valust õhku. “Kust sulle selline mulje jäi, et sa minu juurest minema kõndida võid?”

Sel hetkel meenutas ta nii väga Voldemorti, et see hirmutas Hermionet.

“Sa oled uskumatu, tead seda? Sa oled kõiki enda ümber nii kaua kontrollinud, et ei mäleta enam, mis tunne on, kui inimesed sinu tahtmist ei tee! Noh, sa võid kamandada kõiki neid nõrgukesi kes sul kannul käivad ning sa võid Dumbledore’i ja teistega mängida, aga see ei tähenda, et sa mind kontrollida võid! See ei tähenda, et sa minuga mängida võid!” hüüdis ta ning hääldas viimase osa eriti selgelt. “Nüüd… lase mind lahti.”

Ehmunult lasi Tom ta randmetest lahti.

Hermione vaatas, kuidas poisi silmis viimaks mõistmine koitis. Ta ei saanud Hermionet kontrollida. Ta oli viimaks võrdset kohanud.

Hermione vaatas teda mõistmas, et võibolla ta isegi ei tahtnud tüdrukut kontrollida.

Enne, kui Tom midagi öelda sai, kõndis Hermione minema.

Ta ei näinud Tomi pead kätele toetamas ja tema nägu purunemas tuhandeks piina killukeseks.

14. Näha sind nutmas

2006-09-23T20:03:00.000+03:00

“Tom Riddle mõistab kõike,” olid õpilased esimesest klassist saati sosistanud. “Küsi Tom Riddle’ilt. Tema teab mida teha.”

See oli alati tõsi olnud. Tom teadis peaaegu kõike. Ta oli nagu teadmisi imav käsn ning tihti öeldi, et ta võiks klassi õpetada paremini, kui professorid ise.

Ta teadis, kuidas sooritada kõiki kolme Andestamatut needust elegantse täiuslikkusega.

Ta oli pähe õppinud kõik kaksteist lohevere kasutusviisi.

Ta oli võlunud kõik, keda kohtas, mõtlema, et ta on suurepärane. Ta oli arvukalt tüdrukuid voodisse meelitanud.

Võis rahulikult öelda, et Tom Riddle oli üks teadmisterikkamaid inimesi maailmas.

Tema veatul minevikul oli aga üks must plekk. Ühe konkreetse teema puhul oli ta täiesti hämmeldunud. Aga keegi ei teadnud sellest lüngast tema teadmistes, nii et sellest polnud lugu.

Tom Riddle ei teadnud midagi armastusest.

Ta oli mitmeid kordi üritanud armastuse mõistet lahti mõtestada, kuid uuesti ja uuesti selle võimatuks tunnistanud. Teda polnud kunagi armastatud, ja ta ise polnud ka kindlasti kunagi kedagi armastanud. Armastus oli tema jaoks täiesti võõras mõiste.

Mis oli see asi nimega armastus, millest kirjutati lugematuid laule ja raamatuid ja luuletusi?

Mis oli see asi nimega armastus, mis pani inimesi olema nii vasturääkivad ja puupäised ning tihti osutus suurte valitsejate ja võimsate meeste hukatuseks?

Kuidas sai miski nii pealiskaudne nagu armastus, nii tähtsusetu nagu pilk või puudutus või kallistus, valitseda tuhandeid?

Ausalt öeldes oli Tom end õnnelikuks pidanud. Samal ajal, kui kõiki tema ümber valitses see naeruväärne tunne, sai Tom üksi tegutseda puutumatuna sellest õelast ja reetlikust nõidusest. Tom oli mõistnud, et armastus on nõrkus ning oli endale lubanud mitte kunagi lasta end meelitada armastuse võltslubadustest, lohutavast pealispinnast ja pahatahtlikust veetlusest.

Ja siis oli ta kohanud Helenit.

On see armastus? mõtles ta pööraselt. On armastus see täieliku ja äärmise abituse tunne? Ma ei saa kontrollida Helenit ega ennast ja üldse enam midagi. Ja kõige hullem on see, et ma enam ei tahagi.

Ta ei tahtnud enam kõike kontrollida.

Ma peaksin teda selle eest vihkama, mõtles ta süüdimõistvalt. Ma olen juba praegu selle tüdruku pärast oma elu kihva keeranud, aga ei suuda ikkagi temast mõtlemist lõpetada, temast unistamist lõpetada, tema hääle kuulmise ihaldamist lõpetada. Ma olen hale.

Ja kõige hullem oli see, et ta võis end oma tunnete pärast halvustada, kuid ei suutnud end takistada neid tundmast.

Ta jäi magama, unedesse täis sügavaid pruune silmi.

* * * * *

Teda äratas valju koputamine uksel.

“Riddle! Riddle, ärka üles!” hõikas liigagi tuttav hääl.

Unisust maha raputades tõusis Tom ettevaatlikult ja vastas uksele.

“Mida sa tahad, Malfoy?” küsis ta rahulikult, kergitades tüdinult kulmu.

“Tom, sa ei usu seda! Kogu kool on kära täis. Nähtavasti levis sõna sinu ja Nestowe’ kohta kiiresti. Midagi sellist pole Sigatüükas varem juhtunud. Slytherinlane ja Gryffindorlane? Sopavereline ja puhtavereline? Kõik on šokis, aga põhiliselt selle pärast, et see oled sina, muguvihkaja ja tõelise Slytherinlase võrdkuju!”

Malfoy paistis jahmunud ning kergelt korratu seal Koolivanema magamistoa ukse taga seistes.

Tomil polnud tõesti vaja seda kuulda pool minutit peale ärkamist. “Rhion, see pole just- ”

“Ma teadsin seda,” ütles Rhion võidukalt, “see mida sa eile õhtul tegid oli lihtsalt üks suur viga, eks? Sa ei hooli sellest sopaverelisest hoorast. Kõik teevad vigu, Tom, ja Slytherin on valmis sulle andestama, kui sa kogu asja lihtsalt eitad…!”

“Lõpeta lobisemine, sa igavene idioot, ja lase mul ka midagi öelda! See, mis ma eile tegin, oli tohutu viga, aga Slytherini maja järgneb mulle, ükskõik kas ma hoolin tüdrukust või ei. Kes oled sina, et mu autoriteedis kahelda? Sa järgned mulle põrgu väravateni kui ma käskima peaksin ja teed seda küsimusi esitamata. Kas pole nii?”

Rhion nägi välja nagu väike laps, keda ema on korrale kutsuma pidanud.

Tomil oli oma järgijate üle selline võim, et nende silmis ta lihtsalt ei saanud vigu teha. Ilma temata oli nad kadunud, abitud ilma ta juhendusteta.

“Muidugi on sul õigus, Tom. Ma ei tea mida ma mõtlesin… aga see on tõeline, kas pole? Sa tõesti hoolid tüdrukust.”

“Ei,” ütles Tom jäiselt ja lõi ukse Rhioni näo ees kinni.

* * * * *

Hermione sisenes Nõiajookide klassi mõningase hirmuärevusega. Ta ei tahtnud Tomi näha ega temaga rääkida. Ta kartis, et kaotab kontrolli kui poisi poole kas või pilgu heidab.

Tema sisenedes jäid õpilased vaikseks, aga ta kuulis sosinaid ning nägi silmi pärani minemas. Jah, nad olid kõik eelmisest õhtust kuulnud. Tom oli eitanud, et temast hoolis. Nähtavasti oli tal õnnestunud võluda Slytherinlased tagasi ennast järgima ning nüüd oli vaja vaid ülejäänud kooli silme ees mainet üleval hoida.

Hermione istus oma tavalisele kohale Tomi kõrval, keeldudes tema kohalolust välja tegemast. Mitmed silmapaarid jälgisid nende tegevust pingsalt ja Hermione hakkas nõiajookide koostisosi kotist välja otsima, justkui midagi poleks valesti.

Kahe piinava tunni jooksul venis koolitund edasi ja Hermione ei vaadanud korrakski Tomi poole ega rääkinud temaga. Ta ei märganud poisi silmis pisikeste välgunooltena sähvivat ebakindlust. Lõpuks sai tund läbi ning Hermione heitis koti õlale ja kiirustas klassist välja.

See juhtus mööda mahajäetud koridori kõndides. Tema koti rihm purunes. Raamatud, tint ja suled puistusid põrandale laiali.

Pisarateni pettunult kummardus Hermione oma asju kokku korjama. Üllatusega nägi ta aga äkki kätt üht oma raamatut üles võtmas. Ennast sirgu ajades nägi ta Tomi enda ees seismas. Poiss ulatas talle õpiku, terve aja teda sõnatult silmitsedes.

“Mida sa tahad?” küsis tüdruk toorel häälel. “Kuidas saaksid sa mu elu veel hullemaks muuta?”

Tom naeris karmil ja kurguhäälsel toonil.

“Mina muutsin sinu elu hulluks? Sina peaksid vabandama, Helen. Sa oled rikkunud mu reputatsiooni ja kõik mille nimel ma töötanud olen. Kõik halb, mis minuga sel aastal juhtunud on, on sinu süü.”

Poisi hääl oli järjest tõusnud ning ta värises vihast ja mingist teisest tundest, milles tüdruk kindel ei olnud. Hermione ei suutnud talle otsa vaadata. Tom Riddle oli kõige enesekesksem tõbras, keda ta kunagi kohanud oli.

“Vaata mulle otsa, kui ma sinuga räägin,” ütles poiss õelalt ja haaras Hermione lõuast, seda jõhkralt väänates ja tüdrukut endale otsa vaatama sundides. Tema liigutus meenutas Hermionele tugevalt Rhionit eelmisel õhtul. Ta tundis pisaraid silmisse kerkimas.

* * * * *

Tom mõistis, et oli tüdruku nutma pannud. Helen mitte lihtsalt ei tihkunud nutta, ta üritas tagasi hoida hiiglaslikke raputavaid nuukseid ning see ei õnnestunud. Tom polnud teda kunagi näinud nii kõvasti nutmas.

Kas sa seda siis ei tahtnudki? Kas sa ei tahtnud talle kätte maksta kõige eest, mis ta sulle tegi? küsis hääl poisi peas.

Ta tundis midagi rasket oma kõhusopis moodustumas. Ta ei teadnud, miks tüdrukut nutma panna tahtnud oli, teadis vaid, et tahtis Helenile tekitada sama kohutava ja ebakindla tunde, mida ise koges.

Nüüd nuuksus tüdruk abitult ja see rebis Tomi lõhki. Nüüd oli Heleni nägu purunenud ja Tomi hävitas tüdrukut sellises valus näha. Veel hullem oli teada, et tema selle põhjuseks oli.

“Kuule, Helen, ma… miks sa nutad?”

“Ma nutan, sest sa oled enesekeskne tõbras! Mõni ime, et keegi sind kunagi armastanud pole! Kõik mis sa teed, on valu põhjustamine inimestele su ümber. Sa ütlesid kõigile, et ei hooli minust ning ei tee minuga mingit tegemist! Sa karjusid minu peale, ütlesid ei vihkad mind ja lasid oma jubedatel sõpradel sõrmegi liigutamata mind kiusata! Ja siis kõige tipuks ootad, et mina sinu ees vabandaksin? Sa oled vastik!”

Tom lasi temast üllatunult lahti. Helenil oli õigus.

Tüdruku nägu oli valust kirtsu tõmmatud ning Tom taipas, et ei taha teda enam nutmas näha. Ta teeks kõike, et Helen lõpetaks nutmise.

“Mul on kahju, olgu?”

Teda tappis selle tunnistamine. Ta polnud elus veel kellelegi neid sõnu öelnud.

* * * * *

Hermione vaatas uskumatult üles. Poisi silmis nägi ta tõelist süümepiina. Tomil oli tõesti kahju, et ta nutma pannud oli.

Hermione oli murdunud, sest tal oli lihtsalt liiga palju koormaid õlul. Ta ei teadnud, kuidas tagasi tulevikku saada, ei teadnud, kuidas hiljem Gryffindori majale vastu astuda ja ei teadnud, miks Tomi ees nuttis.

Suurema osa viimastest kuudest oli Hermione tugev olnud. Nüüd oli ta tüdinud Tomile vastu seismisest ja tugev olemisest.

Tom tõstis aeglaselt oma pöidla tüdruku näoni ning pühkis pisara minema. See oli kõige õrnem liigutus, mida Hermione teda kunagi tegemas näinud oli.

“Palun ära nuta enam,” anus poiss pehmelt. “See tapab mind.”

* * * * *

Kaks minutit tagasi oli Tom tahtnud Heleni lõhki rebida selle eest, kuidas ta poisi end tundma pannud oli. Nüüd vaatas ta aga kergendusega, kuidas tüdruku keha vappumine lakkas. Tom oli end loogiliselt veennud, et vihkas Helenit, aga tüdruku nägu nähes oli loogika ta hüljanud.

Mis Heleniga oli, mis Tomi nii impulsiivselt käituma pani?

Äkitselt astus ta tüdrukust eemale ja Hermione teadis, mida Tom teha kavatses. Nad olid jälle liiga lähedasteks saamas ning Tom oli hirmunud. Ta kavatses tüdruku peale karjuda või minema kõndida. Hermione vaatas teda selle teadva ja murtud südamega ilmega, sest ka tema teadis seda. Tom oli seda alati teinud, kui tüdruk talle lähemale pääseda püüdnud oli.

Ja siis otsustas Tom seda mitte teha. Lihtsalt niisama mõtles ta ümber. Lõppkokkuvõttes polnud ju Helen kunagi andnud põhjust end mitte usaldada. Tomile tundus liiga julm jätta tüdruk üksi mahajäetud koridori nutma asjade pärast, mida tema teinud oli.

Ta hingas sügavalt sisse.

“Mul on kahju, et ma meie suhet eitasin, aga ma tegin seda selle pärast, et eitasin seda ka iseendale. Mul on kahju, et lasin Rhionil sinuga nii käituda, aga selles osas oleme ehk tasa, kuna ma su kinni püüdsin kui ta selle klommiga virutas. Mul on kahju, et ma sinu peale karjusin, mul on kahju, et ma sind kontrollida üritasin, mul on kahju, et ütlesin et sind vihkan… mul on kahju. Ja ma anun sind… ma pole veel elus kedagi anunud, Helen… ma anun, et sa mulle andestaksid. Sest minuga toimub midagi ja ma olen surmani hirmunud. Mul on tunne, nagu ma ripuksin kuristiku serval, nagu oleksin kukkumas lõputusse tühjusse ja ainus, mis mind kinni hoiab, on sinu hääle kõla.”

Seda öeldes paistsid Tomi silmad tühjad ja õõnsad.

“Sest ainus, mis mind mõistuse juures hoiab, on sinu silmisse vaatamine.”

Ta oli mõistatuslik, kuidagi tundeküllasem, kuid säilitas ikkagi kogu oma terava ja hingematva ilu.

“Sest kui pimedus minu ümber koomale tõmbub, mõtlen ma sellele, kuidas su huuled tunduvad ja pimedus kaob. Sest iga päevaga vajun ma järjest rohkem õelusse, pimedusse ja valedesse… aga kui ma sinule mõtlen, näeb mingi pisike osa minust tõtt. Aga põhiliselt just selle pärast, et ma praegu taipasin, et ei suuda näha sind nutmas,” lõpetas ta, hääles segadus. “Ma olen nii palju inimesi nutma pannud, et ei suudaks neid kokkugi lugeda. Aga, nagu alati, oled sina teistsugune… sind nutmas näha on lihtsalt kohutav.”

Hermione oli jalust rabatud. Ta polnud mõistnudki, millist mõju ta Tomile omas. Poiss üritas võidelda selle õeluse vastu, mis teda täielikult endasse haarama pidi. Tema pärast võitles Tom mehe vastu, kelleks ta sündinud oli.

Tom võitles tema pärast oma saatuse vastu. Tunne, millele tüdruk nime anda ei osanud, käis läbi ta keha nagu tuline jutt.

Ta ei tahtnud poisile enam valetada. Nüüdsest pidi nende vahel olema vaid tõde.

“Tom?” sosistas ta pehmelt, üles poisi poole vaadates. Pisaratevool oli katkenud, kuigi ta nägu oli endiselt märg.

“Jah?”

“Palun ära kutsu mind Heleniks… kutsu mind Hermioneks.”

Kui Tomi ka huvitas, miks tüdruk oma nime muutis, ei näidanud ta seda välja. “Hästi. Hermione.”

Nimi kõlas tema huultel imelisena. Oma originaalsuses ja elegantsis oli see lausa luuleline.

Hetkeni, kus Tom oli öelnud sõna kahju, oli Hermione uskunud, et Tom Riddle ei muutu kunagi. Aga ta oli seda näinud poisi silmades. Ta oli jälginud seda saatuslikku võitlust Tomi peas. Poisil oli olnud valida, kas jälle minema kõndida ja tüdrukust täiesti loobuda, või anda järele ja viimaks vabandada. Hermione oli oodanud esimese variandi võitu vabandamise üle, nagu alati. Hermione oli jälginud muutuse toimumist poisi näol.

Mingi uus tunne, mida seal varem polnud, oli pinnale tõusnud ja ei läinud kaua, kuni Hermione mõistis, mis see oli.

Usaldus, taipas ta äkitselt. Ma nägin usaldust sädelemas unustatud kalliskivina tema apaatsete silmade sügavuses.

15. Halvim õudusunenägu

2006-09-23T19:24:00.000+03:00

Dumbledore vaatas päikest kuldse pärlina aeglaselt horisondi taha tumedasse vette vajumas. Keerlev merevaigukarva instrument püüdis kaduva valguse helke ning peegeldas neid mehe tuhmi hõbedaga raamitud varuprillidele. Mingil põhjusel tundis Dumbledore sellel päikeseloojangul erilist tähtsust; ta tundis, nagu oleks see viimane päikeseloojang, mis kunagi loeks.

Dumbledore kartis, et oli teinud suure vea Helenit ja Tomi nii hooletult kokku heites. See võis olla suurim viga, mida ta kunagi teinud oli. Ja siiski oli võimalus, ükskõik kui väike, Tom Riddle’i lunastuse jaoks. Ta mõistis, et Helen oli ainus, kes võiks Tomi päästa selle kurjuse eest, millesse poiss järjest rohkem vajus.

Tom Riddle oli üks ohtlikumaid isikuid, keda Dumbledore kunagi tundnud oli, ja selle peamiseks põhjuseks oli Tomi mõõtmatu karisma. Oli inimesi nii vähese karismaga, et nad võiksid teha maailma kõige sügavmõttelisema väite, ja keegi ei kuuleks seda. Ja oli inimesi nii rohke karismaga, et nad võiksid rääkida mõttetusi ja kõik inimesed ripuksid iga nende sõna küljes.

Tom oli üks neist.

Kui aga karisma oli paaris intelligentsiga, siis moodustasid need kaks ühe mürgiseima võimaliku kombinatsiooni. Tom ei tõmmanud inimesi mitte ainult oma sõnadega, vaid tal olid ka tõendid, et oma väiteid ja arutlusi põhjendada. Ta teadis, et suudab meelitada ja paeluda kõiki enda ümber ning ta kasutas seda oma parimate huvide nimel.

Kui segule lisati ilu, mida Tom vaieldamatult omas, muutus inimese isik kaks korda meelitavamaks. Ühiskonnas jumaldati ilusaid inimesi, ja oma tumeda ning maitseka ligitõmbavusega tõuseks Tom veelgi lihtsamalt Jumalaseisusesse.

Ning viimaks oli veel auahnus.

Kui karisma, intelligents, ilu ja auahnus oli kokku segatud ühte hinge, polnud võimalik peatada selle vältimatut tõmmet võimu poole. Lihtsalt öeldes omas Tom Riddle Napoleoni auahnust, Einsteini intelligentsi, Trooja Helena ilu ja Kuradi enda karismat. Nende nelja omaduse kooslusel, lisades kübekese vaieldamatut tumedust, tõusekski Tom Riddle’i taoline isiksus.

Ühesõnaga, polnud mingit võimalust poissi peatada.

* * * * *

Järv sädeles sügisese kuu kahvatus valguses safiirsiniste ja eebenmustade lainesäbrudena.

Hermione kõndis aeglaselt järvekallast mööda, vaadates vett otsekui suudaks põhja jäiseid sügavikke näha. Mõtelda oli hetkel sama hea, kui üritada suhkrusiirupis ujuda ja vaikset vett vaadates vajusid minema kõik tema selged mõtted.

“Ei tulnud und?” küsis tuttav hääl ta selja taga.

Järve must peegeldus muutus hõbedaseks ja tüdruk pöördus, et näha Rhion Malfoyd enda ees seismas. Koheselt tõmbus ta pingesse ja sirutas käe võlukepi järele.

“Ma nõiun su ära, kui lähemale tuled,” ütles Hermione poisile kiretult. Ta oli umbes kolme sekundi kaugusel Rhioni järve hõljutamisest. Malfoyd ei muutunud kunagi.

“Lase käia,” ütles Rhion aeglaselt, kergelt segadusseajava naeratuse saatel. Ta vaatas tüdrukust mööda, üle ta õla, ja Hermionel tekkis kiusatus selja taha vaadata.

“Ma pean tunnistama, Nestowe,” jätkas Rhion samasugusel kõhedal toonil, “sa oled sihikindel. Sa ei anna kunagi alla, ega ju?”

“Millest sa räägid?” küsis Hermione valvsalt. Poiss vaatas ikka järvele, kuid Hermione ei pöördunud.

“Kas sa pole märganud, et ma esimesest päevast saati sinust lahti saada olen üritanud? Ma teadsin kohe, et sa Tomi osas probleeme põhjustama hakkad. Ma nägin seda viisist, kuidas ta sind vaatas… kuidas ta sind ikka vaatab. Ilmselgelt oled sina nüüd ainus asi, mis talle korda läheb. Kas sa ei saa aru? Sa rikkusid kõik ära. Meie tundetu jääprints on igaveseks hävinud, ja see on sinu süü! Ta oli meie juht, ja nüüd ta ainult armastab sind! Sa oled laastanud Slytherini, võttes ära meie suurima juhi, ning ma vihkan sind selle eest, Helen Nestowe. Me kõik vihkame sind!”

Ta kõndis Hermione ees ärritunult edasi-tagasi ja raevutses kontrollimatult selle üle, kuidas tüdruk Slytherini hävitanud oli. Esimest korda kaalus Hermione võimalust, et Malfoy vaimselt ebastabiilne on. Poiss paistis kadedusest ja vihast lilla ning tema silmad läikisid kuuvalguses palavikuliselt.

“Lihtsalt hoia minust eemale, Malfoy,” ütles Hermione pehmelt, avastades, et taganemine tähendaks järve kukkumist. “Minul polnud mingit tegemist Tomi eileõhtuse otsusega ja ma vannun, et kui sa maha ei rahune, panen ma sulle täieliku kehakammitsa nõiduse peale.”

“Tee seda,” sisistas Rhion kibeda ja hüsteerilise naeru saatel, “ma esitan sulle väljakutse. Ma kavatsen su tappa, Helen. Ma kavatsen sind kägistada kuni sa- ”

“Lõpeta,” ütles tüdruk teravalt, tõstes võlukepi, et sellega Malfoy poole osutada. Poiss poleks murelikum paistnud, kui Hermione teda pulgakommiga ähvardanud oleks.

Ta astus sammu lähemale, aga Hermione ei saanud enam kaugemale taganeda.

“Sa sopaverelisest hoor,” sosistas Rhion mõrvarlikult. “Ma panen sind kahetsema kõike, mis sa Slytherinile teinud oled…”

Ta nägi välja, nagu tahaks Hermione poole hüpata, ning tüdruk vaarus ohtlikult järve serval.

“On siin probleem?” kostis Rhioni selja tagant siidine hääl.

Malfoy pöördus ümber, et näha Tom Riddle’it muretult enda selja taga seismas, käed rinnal risti ja kulm kergitatud.

“T… Tom…” kogeles Rhion kartlikult, taganedes nagu oleks näinud marutõbist hunti end näljaselt jõllitamas. “E-ei… probleemi pole. Helen ja mina vahetasime lihtsalt paar sõna… noh, rohkem nagu vestlesime, selles suhtes, et- ”

“Jää vait,” haugatas Tom halastamatult. Ta kergitas võlukepi ja selle tipust lendas loits, mis vaevalt Rhioni peast möödus. “Sul vedas, et ma kesköisel jalutuskäigul olin, Malfoy.”

Järgmine loits riivas Rhioni kõrva. Kui Tom oleks tahtnud, et nõidused Malfoyd tabaksid, oleksid need seda ka teinud. Rhion värises hirmust. “Sul vedas, et ma jalutasin, sest kui sa oleksid tüdrukut kasvõi puudutanud, oleksin ma su lõhki rebinud. Nüüd oleks sinust tark siit kaduda nii kiiresti, kui sinu armetud hellitatud jalakesed sind kannavad… väljendasin ma end selgelt?”

Rhion vastas kiunudes minema jooksmisega. Tom Riddle’il paistis olevat murettekitav mõju isegi täiskasvanud meestele.

Tom oli Rhionile samal päeval kinnitanud, et ei hooli Hermionest, aga tüdrukut ohus nähes oli miski temas plõksatanud. Ta hoolis Hermionest ja oli valmis seda endale tunnistama.

Tom pöördus tüdruku poole nagu midagi erilist poleks juhtunudki. Hermione oletas, et küllap oli poiss lihtsalt nii harjunud, et inimesed küsimusteta ta käske järgisid.

“Miks sa teda ära ei nõidunud?” küsis Tom uudishimulikult.

Ta astus tüdrukule lähemale ning too mõtles, kuidas said poisi tunded nii kiiresti muutuda. See oli hirmutav. Hetk tagasi oli ta olnud Rhioni suhtes mõrvarlik. Nüüd olid tema pilgus alles vaid mure ja pehmus.

“Ma arvan, et mul oli temast natuke kahju,” tunnistas Hermione madalal häälel. “Mulle tundub, et tal pole pööningul kõik korras. Ta tõesti ei tea, mida sinuta teha, kas pole?”

“Küllap mitte,” vastas Tom õlgu kehitades. “Aga samas pole ükski imbetsill siin koolis võimeline ilma käskudeta hakkama saama. Inimrass on hale. Ma vihkan seda, Hermione,” ütles ta ohtlikult, silmad põlemas. Mõnikord Tomi pingelisus lausa hirmutas tüdrukut.

“Vihkad mida?”

“Seda maailma. Kõike selles. Kogu nüüdseks möödunud julma ebaõiglust. Seda, kuidas idioodid nagu Dumbledore ja Malfoy peavad tingimata head ja kurja nii kindlalt eristama. Miks nad ei suuda mõista, et kõik mida ma tahan on õiglus?” ütles Tom, hääl tõusmas ja silmad leegitsemas. Hermione tundis kiusatust tagasi tõmbuda. Ta polnud poissi kunagi nii küünilise ja vihasena näinud. Ta polnud teda kunagi nii Lord Voldemorti sarnasena näinud. “Ma tahan maailma, kus inimesed oma kohutava diskrimineerimise eest vastutama peavad. Ühel päeval nad maksavad, Hermione. Sündimise hetkest saati olen ma neetud olnud. Ma olen olnud neist kõigist vähem. Ja siis tuli Dumbledore oma vananenud ja kitsamõistuslike väidetega heast ja kurjast, mõistis mu üle kohut selle eest, et üritasin olla võimalikult keegi! Mulle pole lunastuseks isegi mitte võimalust antud.”

Ta värises ja tema ilme oli tume ning muljutud. Tema veetlev ja meeleline nägu oli muundunud millekski tundmatuks. Raske südamega mõistis Hermione, et see nägu siiski oli äratuntav. See oli Lord Voldemorti nägu.

Tüdruku süda hakkas murduma.

“Tom, palun kuula mind,” sosistas ta poisi käest kinni võttes. “Palun saa aru, et mina annan sulle võimaluse lunastuseks. Ja ma ei järgiks kunagi su käske. Me oleme võrdsed… kas sa ei mõista seda?”

Poisi näojooned pehmenesid. Tom paistis ülejäänud maailma mõrvarliku pilguga vaatavat ja Hermione teadis, et ta võiks olla halastamatu ja julm kõigi vastu enda ümber. Kui ta aga Hermionet vaatas, muutus kogu ta nägu. Oli hirmutav teada, et võimaluse korral põletaks Tom maailma ja kõik selle sees tuhaks.

Kõik peale Hermione.

“Sul on õigus… ja see mulle sinu juures meeldibki,” ütles ta tõrksalt.

Nad hakkasid aeglaselt mööda järvekallast edasi kõndima. Pikka aega olid nad vaikselt, aga Hermione tundis, et ei peagi rääkima, et Tomi lähedust nautida. Poisi juures oli midagi, millest Hermionele kunagi küllalt ei saanud. See kuidas Tom kõndis ja rääkis oli otsekohene ja tundeküllane, erinevalt nii paljudest teistest.

“Tom,” alustas tüdruk ettevaatlikult, “mul on sulle tõsine küsimus. See võib paista rumal, aga… kes ma sinu jaoks olen?”

“Sa oled mu halvim õudusunenägu,” vastas Tom hetkegi mõtlemata. Tema hääl oli aus ja tõsine. “Sa oled see, kellega kohtumist ma alati kartnud olen. See, kes näeb alati läbi kõigist maskidest mille taha ma end varjan, kes murrab läbi müüridest mis ma enda kaitseks loon, kes seisab mulle vastu ka siis, kui kõik teised hirmunult taganevad. Sa oled mu halvim õudusunenägu,” kordas ta pehmelt.

Ta vaatas Hermionele silma ja tema pilk oli täis ettevaatlikkust ja segadust. Ta ei mõistnud ikka veel, mis temaga toimumas oli.

“Noh,” ütles Hermione kerge naeratuse saatel, “mul on kahju, et ma teile nii pealetükkiv olen, Mr. Riddle. Mul oleks vist siis kõige õigem nüüd lahkuda…”

Ja teadva naeratusega pöördus ta, et eemale kõndida.

“Ei,” ütles Tom teravalt, “sa oled tõesti mu halvim õudusunenägu, aga sa oled selline õudusunenägu, tead… selline õudusunenägu, mis inimese üles äratab. Küllap ma olen terve elu maganud… ja nüüd ärkasin ma üles.”

Hermione nägi, et igapäevaelus oli Tom osav kõneleja, kuid praegu kohmitses ta sõnu otsides ja oli rohkem segaduses kui kunagi varem.

“Ja see mida ma praegu ütlen on vastuolus kõigega, mida ma kunagi teadnud olen,” ütles Tom, hääl peaaegu äratundmatu, “aga ma tõesti tahan sind praegu suudelda.”

Tema nägu oli kuuvalgel kahvatu ja raidkujutaoline ning ta tumedad juuksed moodustasid kauni kontrasti.

“Siis suudle mind,” sosistas Hermione.

* * * * *

Tom suudles teda kuu pehmes valguses, nende kõrval sädeles järv kogu oma ahvatlevas tumeduses ja kõik nende ümber paistis aeglaselt hajuvat.

Hermione ei olnud Harry Potteri parim sõber ja Tom polnud tulevane Must Isand. Nad olid kaks elu traagilisse näitemängu takerdunud hinge, ning tüdruku huuled poisi omadel olid kõik, mis lugesid. Hermione tõmbus Tomist pehmelt eemale ning poiss vedas sõrmedega õrnalt üle ta põse ja mööda ta kaela.

Ja just sel hetkel Tom mõistis.

Mis armastus on, mõtles ta aeglaselt, mis armastus tõesti on… on Hermione. Armastus on see, just praegu.

Võibolla oli armastus pannud ta loobuma kõigest, mida teadis. Võibolla oli armastus ta päästnud.

See oli mõttetu. See oli kõikvõimas. See oli üürike. See oli imeilus. See oli kunstiline. See oli ideaalne. See oli traagiline. See oli südantmurdev ja ükski neist sõnadest ei jõudnud selle kirjeldamisele lähedalegi. Üle kõige oli see kirjeldamatu ja defineerimatu. Selle pärast polnudki ta kunagi armastust mõistnud.

Lõpuks tundis ta, et temaga saab kõik korda.

“Minu halvim õudusunenägu,” sosistas Tom pehmelt, kuid ei suutnud maha raputad tunnet, et Hermione oli tõeliseks saanud unelm.

* * * * *

Hermione jaoks oli suudlus olnud midagi enamat, kui lihtsalt suudlus. See oli olnud valgus seal, kuis võis olla vaid pimedus.

Tom vaatas teda ja ta taipas äkki, et Tom armastas teda. Poiss paistis ikka veel küüniline ja upsakas ja murelik, aga need iseloomuomadused oli talle tekitanud aastatepikkune vaev. Tomi jääks alati suur osa tumedust, aga oma kaootilisel ja tundeküllasel moel ta armastas Hermionet.

Tom Riddle oli muutnud ja ajamuster muutus koos temaga. Hermione loodud tulevikus ei olekski Lord Voldemorti, ja ei olekski surmasööjaid, kõik selle suure õnnetuse tõttu, milleks oli Tomi armumine.

“Ma ei tea, mida sinuga ette võtta, Tom Riddle,” ütles Hermione poisist kinni hoides, hääl tunnetest värisemas. “Sa rikkusid kõik mu plaanid. Sa oled mu suurim vaenlane ja ma ei taha midagi rohkem, kui siin sinuga seista ning mitte kunagi enam liigutada.”

Hermione oletas, et see oli saatus, mis neid kokku tõi, kuid lükkas selle mõtte kohe kõrvale. Need olid valikud, otsustas ta viimaks, mis minevikku ja tulevikku muutnud olid. See polnud armastus esimesest silmapilgust, vaid neil oli läinud kuid, et oma keerulisi tundeid mõista. Nad polnud mitte üksteise jaoks loodud, vaid ei suutnud teineteiseta eksisteerida. Valikud olid need, mis lõpuks kõike muutsid.

“Ma kardan, et kui me liigutame,” tunnistas Tom talle, “muutub terve see öö vaid kibemagusaks unenäoks ning hajub nagu… oled sa kunagi märtsihommikul väljas olnud, kui on just parajalt jahe, et metsa kohal kerge udu hõljuks? Ma kardan, et praegune hetk hajub nagu see udu päikesetõusul. Nii et ärme liiguta, Hermione. Üheks hetkeks, teeskleme et see on tõeline.”

Poisi silmad muutusid äkitselt niisketeks ning Hermione nägi pisarat tema portselankahvatul nahal voolamas. “Ma kardan meeletult, et see pole tõeline,” kordas Tom kuuldamatult ja hoidis tüdrukust kinni nagu Hermione oleks ainus tõeliselt kindel asi maailmas.

Hermionele meenus, kuidas Tom talle rääkis, et isegi väikse lapsena polnud ta kunagi nutnud. Ta meenutas ka, kuidas poiss oli talt küsinud, miks ta nutab, sel soojal sügisõhtul, mis tundus olevat miljoni aasta kaugusel.

“Sa võid nutta,” ütles Hermione pehmelt, “sest ma olen alati kohal, et su pisaraid ära pühkida.”

Ja nii nagu Tom oli talle teinud, tõstis ta käe ning kuivatas pisara, nagu see oleks vaid tühipaljas veepiisk.

Kirg. Eelaimdus.

“Tom,” sosistas ta kiiresti ja äkitselt. Tema silmad paistsid kuu andestamatus valguses suurte, säravate ja murelikena, “kui sa saaksid ajas tagasi minna ja midagi tõeliselt kohutavat muuta, kas sa teeksid seda?”

Tom mõtiskles hetkeks ning kallutas siis pea taeva poole.

“Ma usun kindlalt, et aega ei saa muuta, Hermione. Kõik aja juures on nii keeruline, nii keerukalt loodud, et kokkuvõttes on sellega võimatu manipuleerida.”

Vaata kui palju ma sind muutnud olen, tahtis Hermione öelda.

“Aga seda on varemgi tehtud,” jätkas ta visalt. “Inimesed on läinud minevikku ja muutnud väikest osa ajast, mida teisiti näha on soovinud. Ning kui nad tulevikku naasid olid asjad muutunud.”

“Tegelikult on aeg lihtsalt üks suur muster. See jätkub ja jätkub ning ei katke kunagi. Inimesed, kes tagasi lähevad, on määratud minevikku rändama. See on kõik osa mustrist,” ütles Tom kergelt, märkamata kuidas ta sõnad tüdrukule mõjuvad.

Ma olin määratud tagasi minema? mõtles Hermione. Kui erinevad saavad asjad olema, kui ma tagasi lähen? ta mõistis, et tema loodud muudetud reaalsuses saaks Tom olema nagu parem Dumbledore.

Sel hetkel tundis ta esimest korda kuklas närivat kahtlust, imepisikest ideealget, mida ta veel täielikult ei mõistnud.

Aga see ülioluline, väärtuslik mõttelõng lipsas minema, kui Tom teda suudlema kummardus. Kui Hermione oleks sellele mõelnud veel ühe minuti, või isegi vaid mõne sekundi, oleks ta võinud näha viga oma plaanis. Kuid sel hetkel lugesid vaid Tomi huuled tema omadel, Tomi käed ta piha ümber ja see, kuidas ta nii erksalt tajus iga Tomi liigutust.

Sel hetkel luges vaid see, et tema armastas Tomi ja Tom teda.

Pealegi, kas tõeline armastus mitte kõike ei võitnud?

16. Must roos

2006-09-23T19:07:00.000+03:00

Järgmisel hommikul ärkas Hermione vara, hoolimata eelmise öö lühidusest. Ta oli rahutu, närviline ja tundis, et uni võiks talt igaviku röövida. Tal polnud aimugi, mis teda painas ning teadis ainult seda, et millegi suhtes Halba Tunnet omas. See oli üks neist ‘Halbadest Tunnetest’, mida sa täielikult ei mõista, aga mis nagu tüütu sääsk end pidevalt meelde tuletab.

Hermione voltis lahti pärgamenditüki, mis Dumbledore talle andnud oli, ja otsustas, et võib sama hästi ka nüüd seda raamatut vaadata. Nicolas Flameli Ajateooriad, luges ta uuesti. Kui maailmas leidus üks raamat, mis talle ütles, kuidas edasi minna, siis oli see see.

Aga kas ma üldse tahan edasi minna? küsis ta endalt jultunult. Ta taipas, et vastuseks oli kõlav ei. Kui Hermione ei saanud oma elu koos Tomiga elada, ei leidnud ta põhjust seda üldse elada. Siiski kutsus ta end mõistusele ja otsustas, et peab nägema raamatut kas või selleks, et Dumbledore’i segasest jutust aru saada.

Ta uitas alla raamatukokku, mis oli tühi nagu arvata võis, kui mitte arvestada Madam Rostamit, praegust raamatukoguhoidjat. Hermione andis paberi naisele (kes teda kahtlustavalt vaatas ja allkirja jõllitas) ning ootas, kuni ta raamatu tõi. Kui Hermione selle kätte sai, üllatas teda raamatu välimus. Tüdruk oli oodanud suurt, tähtsa välimusega nahkköites raamatut vananenud kollaste lehekülgede ja igivanade käsikirjadega. Selle asemel oli aga väike, sisutihe köide, mis paistis kulumata, kuigi kollakas.

Hermione istus mugavasse tooli, keeras juuksed kukla taha ning alustas alahuult närides raamatu lappamist. Lõpuks jõudis ta Rumineus’i teooriani, mille nähtavasti oli leiutanud Nicolas Flamel. Teoorias mainitud nähtus leidis aset vaid siis, kui ‘rändur’ läks ajas kaugele tagasi. Lugedes kirjutist leheküljel läksid Hermione silmad järjest rohkem pärani.

Aastate kaugusele minevikku minemine eitab aja enda olemust. Ajaga polnud määratud nii põhjalikult manipuleerida, samas kui mõne tunni taha rändamine on mõistlikum ja ehk veidi teostatavam. Aastate taha minek on matemaatiliselt ja teoreetiliselt võimalik, kuid praktiliselt võibolla isegi võimatu. Probleem on aga selles, et kaasaegsed võlurid selle võimalikuks teinud on. Rumineus’i teooria on erakordselt võõramoeline nähtus, mida ei sunni esinema miski peale ränduri aastate taha mineku.

Iga hetk on võimalus ajarännuks. Olles selles hetkes ja mitte üheski teises, aeg peatub. Kaadrit saab salvestada ja peatada. Siis saad sa teha teistsuguse valiku. Sa võid jääda samasse holograafialisse mustrisse, või võid valida teise.

Teisisõnu, kui rändur liigub aastaid ja aastaid minevikku, tulevik… lihtsalt peatub. Kõik tulevikus peatub seniks, kuni rändur naaseb. Loomulikult ei tea inimesed tulevikus, et nad paigal on. Siis ja ainult siis, kui rändur tulevikku tagasi saabub, liigub aeg edasi. Põhimõtteliselt aeg ootab tema naasmist. Seda sellepärast, et kahel universumil pole lihtsalt võimalik korraga teineteisest nii kaugel eksisteerida. Üks peab peatuma, kuni nad taas ühinevad.

Hermione pea hüppas püsti. Kas aeg on peatunud, kuni ma tagasi jõuan? Kui asi nii oli, mäletas tüdruk suurepäraselt hetke, kus ajakeerajat kasutanud oli. Voldemort oli tõstnud võlukepi, et teda tappa. Ta jätkas lugemist.

Aeg aga on jõud, millega tuleb arvestada. Nii nagu meil pole ette nähtud aastate taha rännata, pole ka ajal ette nähtud peatuda. Sellest võib järeldada, et aeg ei oota ränduri naasmist kuigi kaua. Pärast teatud aega minevikus paisatakse rändur üsna järsult ja ootamatult tagasi tulevikku. Üks või kaks kuud on pikim aeg, mida minevikus veeta saab, enne, kui Rumineus’i teooria kontrolli haarab. Kui rändur tulevikku saabub, jätkab aeg oma tavalises tempos. Kuni selle hetkeni on tulevikureaalsus aga tõesti paigal. Kuigi seda pole kunagi esinenud, oletatakse ka, et on hetk, kus kaks reaalsust ühinevad. Üheks hetkeks võivad mineviku inimesed tulevikku näha. Ja üheks hetkeks näevad tuleviku inimesed minevikku. Siis kaks reaalsust eralduvad ja rändur naaseb tulevikku. Ja viimaks: mida suurem on ränduri tahtejõud minevikus viibimiseks, seda kauemaks ta sinna ka reaalselt jääb.

Hermione lasi raamatul mütsatuse saatel käest kukkuda. Kui Flameli teooria on õige, võin ma iga hetk tagasi minevikku paiskuda! Seda ma järelikult maskiballi õhtul nägingi. Ma oleksin peaaegu tagasi sattunud, aga mu tahtejõud jäämiseks oli liiga tugev. Halva tundega mõistis ta, et oli saabunud 1. septembril, nüüd aga oli juba 2. november. Samas aga oli tal olnud tugev soov minevikus püsida. Kuigi vaid alateadlikult, tahtis suur osa temast Tomiga jääda. Rohkem kui midagi muud.

Äkitselt meenusid talle Dumbledore’i sõnad.

“Aeg ei oota kellegi järgi, Miss Nestowe. Ärge olge nii naiivne, et uskuda, et see teie järgi ootaks.”

Ta hoiatas mind! mõistis Hermione. Ta teadis!

Siis toetus tüdruk tooli seljatoele ning tegi seda, mida kõige paremini oskas. Ta mõtles.

Mälestused voolasid tagasi ta teadvusse.

“Tom… kui sa saaksid ajas tagasi minna ja muuta midagi tõeliselt, tõeliselt kohutavat, kas sa teeksid seda?”

“Ärge unustage, Miss Nestowe, et see on aeg, suurim kõigist elementidest, mida te tüssata üritate…”

“Kuigi aega saab edasi ja tagasi kerida, pole kokkuvõttes mingit võimalust muuta- ”

“Ma usun kindlalt, et aega ei saa muuta, Hermione…”

Kas ma läksin minevikku, sest polnud rahul tulevikuga, või polnud ma tulevikuga rahul sest käisin minevikus?

“…Olles selles hetkes ja mitte üheski teises, aeg nagu me seda tunneme… peatub. Kaadrit saab salvestada ja peatada. Peatada. Peatada… peatada…”

“Peatada.”

Ta ütles seda valjusti, kui mõistmise raskus tema peale vajus. Sel hetkel sai ta lõpuks aru, et kõik mis ta teinud oli, oli kohutavalt, kohutavalt vale. Ja see, mis nüüd vältimatult juhtuma pidi, oli hirmus katastroof, mida Hermione ette näinud polnud. Kuigi, tagasi vaadates oleks ta pidanud seda märkama. Lõppeks oli see ju suurema osa elust otse ta silme all olnud.

Armastusest tehtu eest pidi ta maksma õigluses ja tões. Armastus oli moonutanud tema maailma (nende maailma) täiesti tundmatuks. Siin oli juhus, kus armastus polnud kõike võitnud. See oli kõik hävitanud.

Ja kõige hirmsam oli see, et kui Hermione oleks teadnud, mille Tomi armumine endaga kaasa toob, et hind tema armastamise eest oleks häving, kurjus ja maailma kokkuvarisemine, oleks ta ikkagi teinud kõik samamoodi.

Ta poleks Tomi armastamisest ka terve maailma eest loobunud.

Hermione polnud mingi Harry Potter, mingi rüütellik päästja, ning armastus oli ta enda haardesse saanud ja määrinud nii, nagu lugematult palju teisigi.

Armastus oli imeline ja kohutav kooslus, ja kõige jubedam selle juures oli asjaolu, et kellelgi selle üle kontrolli polnud. Mitte Hermionel kogu oma graatsia ja intelligentsiga. Mitte Tomil kogu oma kontrolliga maailma üle, ja kõige üle selle sees, kõige üle, peale selle ühe asja mis teda päästnud oli.

Selle ühe, mis ta hävitama pidi.

Tom, oli tüdruku järgmine ja ainus mõte. Ta pidi kuidagi temani jõudma ning teda hoiatama. Ta hüppas toolilt püsti, mõistus ikka veel asju kokku viimas. Miks ma seda enne ei taibanud? Iga hetk võin ma lihtsalt kaduda…

Ta kiirustas raamatukogu uksest välja, lootes üle kõige, et veel pole liiga hilja.

* * * * *

Järveni jõudes Tom peatus äkitselt ja pöördus aiateele. Päike oli varsti Keelatud metsa kohale tõusmas, et tähistada uue päeva algust. Poiss sulges hetkeks silmad ning kuulatas puuokste vahel sahistavat õrna tuulekest. Millegi pärast polnud ta seda heli kunagi varem märganud, ammugi mitte nautinud.

Koidikueelsed varjud venisid üle aia, mis oli täidetud šampanjakarva õrna helendusega. Kui päikesevalgus aeglaselt purpurpunaste rooside kroonlehtedeni roomas, tabas Tomi äkiline idee.

Ettevaatlikult murdis ta veripunase roosi varre ning hoidis seda enda ees.

“Carpe Noctum,” sosistas ta võlukepiviibutuse saatel. Roos muutus koheselt. Purpurpunane tuhmus kesköömustaks. Juhuslikult oli see täpselt Tomi silmade värv. Samuti oli loits muutnud roosi igaveseks. Vähemalt seni, kuni ta selle Hermionele andma pidi. Hermione käes püsiks roos õitsvana nii kaua, kuni Tom teda armastas. Lõpmatu ja tuhmumatu kesköövärvi roos võiks vaadata otse poisi südamesse, ning hetkel kus ta Hermione armastamise lõpetaks, kaotaks roos jõu. Tom oli kindel, et roos pidi närbuma alles ta surmapäeval.

Tema selja taga viljatul rajal kajasid sammud ning ta pöördus, juba teades, kes seal on.

Oodatult seisiski seal Hermione, kaetud tõusva päikese kahvatukuldse valgusega.

“Tom,” sosistas ta poisi ees seisatades, häälel, nagu oleks see maailma sügavmõttelisem sõna.

Tüdruku juuksed olid veidi segamini ning põsed ühekorraga nii kahvatud kui punased. Tema ilme meenutas Tomile veidi eksinud last, kelle jaoks kõik ümberringi toimuv on lihtsalt liig. Tom ei unustaks kunagi, kuidas Hermione sel hetkel välja nägi. Pehme, nagu ingel päikesetõusul.

Tüdruk astus talle lähemale ning haaras ta käsivartest. Ükskõik kelle teise oleks Tom selle liigutuse eest ära nõidunud, kuid see oli Hermione, tema Hermione.

“Luba mulle,” suutis tüdruk öelda, sõnad sütena kurku kõrvetamas.

“Hermione, mida…”

“Ma armastan sind, Tom. Aga sa juba tead seda. Minuga kohtumisest saati oled sa muutunud, aga sa tead ka seda. Enne seda ei armastanud sa kunagi, ega naernud, ega tundnud. Sinust on saanud inimene. Sa oled tundeline ja ärrituv ja haavatav ja inimlik. Aga samas oled sa tugev, nii palju tugevam, kui mina kunagi olla suudaksin…” ta katkestas ennast, taibates, et lobises mõttetult.

“Ma tahan, et sa mulle lubaksid. Luba mulle, et kui minuga midagi juhtuma peaks, jätkad sa elades ja armastades. Luba, luba mulle, et sa ei muutu kunagi kibedaks ega kättemaksuhimuliseks ega õelaks. Siin maailmas on lisaks minule veel häid inimesi.”

Tom vaatas teda. Mida Hermione öelda üritas?

“Aga Hermione, sina oled siin maailmas ainus, mis mulle loeb- ”

“Ei!” karjatas tüdruk ning väänas end eemale, justkui oleks Tomi nahk ta sõrmi põletanud. Poisi suu vajus üllatunult lahti.

“Palun, Tom,” anus Hermione peaaegu hüsteeriliselt. “Palun. Ma tahan, et sa sellele maailmale võimaluse annaksid, kuigi see sulle võimalust andnud pole. Ma tahan, et annaksid maailmale võimaluse lunastuseks. Luba mulle, Tom, et sa ei keera selga neile, kes sulle seljad keeranud on.”

“Ma ei saa aru millest sa räägid,” ütles poiss vaikselt, mure iga mööduva sekundiga kasvamas.

“Ma räägin just sellest. Mitte kõik ei ole õel või hirmus või julm. Kui sa minu kaotad, pole sa kõike kaotanud. See on teine asi, mille pärast ma tulin, hüvasti jät- ”

“Miks sa seletad, et ma su kaotama peaksin, Hermione? Ma hoian sinust kinni ja ei lase kunagi lahti, kui seda sinu siin hoidmiseks vaja läheb!”

Tom karjus, ka ise hüsteeriline, paanika temas kasvamas.

“Ma polnud piisavalt tugev, et sind päästa,” ütles Hermione sellise ahastuse ja murtud südamega, et Tomile näis, nagu oleks tüdruku hing tema ette välja laotatud ja ta ajaks sellest vaia läbi vaid tüdrukut vaadates. “Anna andeks, Tom. Armastus polnud piisavalt tugev, et sind päästa. Nüüd on su ainus võimalus proovida end ise päästa.”

Tom valis selle hetke, et roosi Hermione käte vahele lükata, pooleldi selle pärast, et ei tahtnud temaga enam kunagi rääkida, pooleldi seetõttu, et mõistis alateadlikult olukorra pakilisust.

Hermione vaatas roosi oma käes. See oli must nagu ei miski muu ja omas tumedat, mõistatuslikku aurat. Isegi õhk selle ümber paistis sädelevat keelatud ilu ja ahvatleva sügavusega. See oli täpselt Tomi silmade värvi.

“Ma ei tea, millest sa räägi,” ütles Tom madalal häälel ning vaikis hetkeks. “Ma ei tea sinust tegelikult üldse palju, nagu näiteks kust sa tuled ja mida sa siin teed ja mida saavutada üritad.”

Ta vaatas tüdrukult sõnatult ning jätkas siis. Ta paistis olevat hüsteeria äärel.

“Aga ma tean, et roos mida sa hoiad, närtsib alles siis, kui ma sind armastamast lakkan. Ja see saab olema päev, kus ma suren. Seda ma tean… ja see on kõik, mida mul teada vaja on, Hermione.”

Ta vaatas uurivalt tüdruku silmadesse ja kogu Hermione vastupanu sulas. Ta heitis end otse poisi käte vahele, roos ikka kindlalt paremasse kätte pigistatud.

Kuigi nende armastus vältimatult tuhandeid teisi hävitama pidi, keeldus Hermione uskumast, et armastus iseenesest vale oli. Ta keeldus uskumast, et armastus põhimõtteliselt ebaeetiline oli, kuigi see Tomi üle piiri tõukama pidi. Sel hetkel oli nende armastus luuleline ja peatamatu. Hermione ei laseks Tomist kunagi lahti.

Nad olid teineteisele nii lähedal, kui kaks inimest olla said, samas eraldatud aastakümnete poolt, saatuse ja valikute poolt, valguse ja pimeduse poolt. Ja isegi kui Tom tüdrukut enda vastas hoidis, tema juuste lõhna hingas ja ta naha puudutust tundis, isegi siis, kui ta teda kogu südamest armastas, libises tüdruk minema. Tema kuju väreles nagu küünlaleek tuules ning hetkeks polnud ta ei minevikus ega tulevikus. Siis nägi Tom tüdruku silmi laienemas, otsekui nähes ohtu mida polnud, ning järgmiseks olid seal rohelise valguse välgatus ja külm naer, mis Tomile ähmaselt tuttav tundus.

Ja siis oli ta kadunud.

Tomi käed olid ikka veel tema ümber mähitud, ainult et teda polnud. Tema naha soojus püsis veel hetkeks ning kadus siis, nagu poleks kunagi eksisteerinudki. Tom kuulis ikka veel, kuidas ta hingas, kuigi aias valitses surmavaikus. Hermione juures oli midagi erakordselt läinut, midagi, mis ütles Tomile, et ta ei tule enam iialgi tagasi. Tom teadis seda, sest miski tema sees oli äkitselt tühi, rohkem kui tühi. Koht kus tüdruk olnud oli, oli nüüd nagu must auk, imemas sisse ja hävitamas kõike enda ümber.

Kui päike viimaks horisondi tagant tõusis, langes roosiaias üks poiss meeleheites põlvili. Ja kõige kurvem polnud see, et ta nuttis ja ise seda ei teadnud. Kõige kurvem oli see, et Hermionet, tema Hermionet, polnud seal ta pisaraid ära pühkimas.

Teda poleks seal enam kunagi.

* * * * *

Tom ei teadnud täpselt, kuidas ta end paari tunni pärast Dumbledore’i kabinetis leidis. Võibolla selle pärast, et Dumbledore ainus mees maailmas oli, kes talle öelda võiks, mis Hermionest saanud oli.

“Mr. Riddle… te ütlete, et nägite teda kadumas rohelise valgusesähvaku saatel ja kuulsite naeru?”

“Jah,” vastas Tom tühjalt. Must auk, kus ta süda enne olnud oli, imes teda tühjaks kestaks. Miski ei jäänud alles.

“Siis kardan ma, et juhtunud on kõige hullem. Teid võibolla üllatab teadmine, et Miss Nestowe oli ajarändur, Mr. Riddle. Ta oli tulevikust.”

Tomi pea kerkis selle väite peale aeglaselt üles. Tulevikust? Kuidas see võimalik on?

Dumbledore jätkas, “Ma olen kindel, et te teate: midagi sellist pole kunagi varem juhtunud. Ma usun, et ta paisati tulevikku ootamatult ja et roheline valgus esindas tapmisneedust. Asi on nii, Mr. Riddle, et keegi tappis ta tulevikus. Ma ei tea kes see oli, või miks, aga tõenditest võib järeldada, et ta on surnud.”

Surnud. Sõna kajas gongilöögina läbi Tomi pea. Talle meenus, et kuuldud naeru juures oli olnud midagi segadusseajavat, midagi kõhedat, tontlikku ja ebatavalist, kuigi ta ei teadnud täpselt, mis see oli.

Dumbledore ohkas. “Ma soovin, et oleks viis tema mõrva ennetada, aga… aja keerdkäikudele pole tark vahele segada.” Ta peatus kaalutledes. “Ma kahetsen, et ei leidnud aega teda lähemalt uurida.”

Keegi tappis ta, mõtles Tom tühjalt.

Järgnevate aastate jooksul jätkaks ta väsimatult, otsides midagi, mis aega tagasi keeraks ja Hermione päästaks ning Tomi juurde tagasi tooks. Ta katsetaks mustade jõududega, veendunud, et piisavalt osavaks saades suudaks ta surma ennast takistada. Aga sellest poleks kasu. Temast saaks oma aja suurim võlur, ta saavutaks asju millest tavalised inimesed ei unistakski, kuid ta ei saaks iial tagasi endale olulisimat asja.

Ta ei teadnud, kes Hermione mõrvanud oli, taipas aga, et tundis selle mehe vastu midagi niivõrd palju sügavamat vihast, et sellest sai jäine, tuline miski sügaval Tomi kõhusopis. Sel hetkel andis Tom endale nii tugeva lubaduse, et teadis, et seda murda ei saa.

Ma tapan ta. Ma tapan ta, kes iganes see ka polnud, kes põhjustas Hermione surma otse mu käte vahel. Ma tapan ta, kui see ka mu viimaseks teoks jääb.

Ja siis oli Tomile küllalt. Talle oli küllalt kaastundest ja oli küllalt empaatiast ning oli küllalt hoolimisest.

Ma armastan sind.

Ta polnud seda kunagi Hermionele öelnud, kuid ta oli seda tundnud. Ta oli tüdrukut jumaldanud üle igasuguste piiride.

Tomi armastus Hermione vastu polnud teda päästnud. See oli ta hävitanud.

Hermione oli ainus, kellest ta hoolinud oli ja ühtlasi ka ainus, kelle ta kaotanud oli. See oli erinev Tomi vanemate kaotusest, sest tal polnud neid tegelikult kunagi olnud. Aga tal oli olnud Hermione.

Ja ta oli ta kaotanud.

“On teiega kõik korras, Mr. Riddle?” küsis Dumbledore teda vaadates.

Tõde oli, et Tomiga polnud kõik korras. Temaga ei saaks enam kunagi kõik korras olema.

Enne sattumist sellesse kõige kaunimasse luupainajasse, sellesse kõige traagilisemasse illusiooni, sellesse kõige painavamasse ja kaasahaaravamasse unistusse, oli ta süda olnud vaid jääkild, kivirahn, sama külm ja kõva kui graniit. Ta oli terve oma südame Hermionele andnud, viimaks mõistes, et ei pea kartma.

Enam polnud ta süda jääs, kuid paranemisest oli asi kaugel. Ta lihtsalt ei teadnud enam, kuhu ta süda jäänud oli.

Hermione oli võtnud ta südame.

Ta oli Tomile lõplikult tõestanud midagi, mille uskumise äärel poiss alati olnud oli. Armastus oli nõrkus, niisama lihtne see oligi.

Ja Tom Riddle ei talunud nõrkusi.

Dumbledore ei unustanud kunagi Tomi ilmet sel päeval. Ta silmad oli painatud, ebainimlikud ja… olid nad, võibolla, punased? Aga… ei… valguse trikk, ei midagi enamat. Pärast seda ei vajanud Dumbledore enam oma küsimusele vastust. Tom oli nii kaugel, et ei tuleks enam kunagi tagasi. Ta oli murdunud.

Ta oli liikunud jääst südame omamisest südame puudumiseni, loomisest hävitamiseni, armastuse kartmisest suutmatuseni armastada.

Siin oli inimene, kes oli muutunud ebainimlikuks, kelle hing oli nii jubedalt armiline, et ta ei kõhkleks enam kunagi mõrvamise või piinamise või hävitamise ees.

Siin oli mees, kes oli avastanud lootuse ja rõõmu ja naeru, vaid selleks et need südamelöögi jooksul uuesti kaotada.

Ja nii tõusis Suur Lord Voldemort.

epiloog: Algus

2006-09-23T18:55:00.000+03:00

Ta oli selle viimaks saavutanud. Harry Potteri mõrva. Voldemort seisis võidukalt keset tühja lagendikku, nautides oma ainsa vastase tapmise saavutust.

Aga mis see oli?

Tundus, et liikumine, kerge ohe temast vasakul. Ta pöördus vaatama ainsat elavat inimest lagendikul.

“Ah, see räpane sopavereline, keda Potter nii väga jumaldas,” sülitas ta.

Kõlas kerge ohe ja vaikus.

“Kahju… ma ei tea isegi su nime,” sosistas ta kohutava naeratuse saatel. Kõik, mida ta läbi udu näha suutis, oli naisekuju, abitult maas siruli. Tüdruku nimi oli Harriet või Helga või mingi muu selletaoline jubedus ning ta tapaks tüdruku kiiresti. Ta tõstis oma võlukepi.

Stopp. Edasi.

Hetk liiga hilja märkas ta tüdruku nägu ning meenutas samal momendil nime Hermione. Aga loits lendas juba läbi õhu, selle surmav roheline helendus lagendikku valgustamas.

Tüdruk kukkus aegluubis, otsekui graatsiline vaim igaviku pimeduses. Kui ta maha langes, märkas Voldemort üht eset tihedalt ta paremasse pihku pigistatuna. See oli süsimust roos, mis polnud närtsinud. Pärast viitkümmet aastat, või üht hetke, sõltub kelle vaatenurgast lähtuda, oli roos täies ilus, terve ja jõuline nagu siis, kui seitsmeteistaastane Tom selle Hermionele andnud oli.

Mina tapsin ta, mõistis ta üsna järsku. Mina olingi mõrvar.

Ja viimaks, suurim mõistmine kõigist. Ta oli kuulnud omaenda naeru.

Voldemort vaatles olukorra sügavmõttelist irooniat. Hermione oli läinud minevikku teda tapma, kuid oli temasse hoopis armunud. Tom oli teda kogu südamest armastanud ja siis oli ta kadunud. Selle pärast sai Tomist Lord Voldemort, mis omakorda viis Harry Potteri tapmiseni ja viimaks Hermione mõrvani. See oli nagu hiiglaslikest ketilülidest ring. Kas mõnda lüli saaks lõhkuda?

Hermione oli oma viimastel eluhetkedel mõistnud tehtu tõsidust. Ta oli ainuisikuliselt loonud koletise, kelleks oli Lord Voldemort. Samas, Lord Voldemort oli eksisteerinud ammu enne, kui tüdruk isegi Sigatüükasse läks, või ajakeeraja omandas. Kuidas sai ta vastutada mehe loomise eest, kes oli olemas juba enne ta sündi?

Hermione armumine Tomi oli rikkunud iga ideaali, mille poole nende ühiskond püüdles. Ja samas oli see olnud vältimatu. Tüdruk oli loonud koletise. Kuidas sai miski nii kaunis nagu armastus muuta inimese asjaks, milleks Lord Voldemort saanud oli?

Möödunud sündmuste käigule oli vaid üks selgitus. See oli see traagiline tõde, mida inimrass veel mõistma pidi. See tõde oli muutnud ajaloo kulgu, ning samas hoidnud seda muutumast. Hermione oli määratud tagasi rändama, et Tomi kohata. Samal kombel oli Tom määratud Lord Voldemortiks saama. Nagu Tom oli kunagi teadmatult öelnud, see kõik oli osa hiiglaslikust ettemääratud mustrist. Hermione oli muutnud tuleviku selliseks, nagu ta seda juba tundis.

Saatus, ja ettemääratus. Vähesed uskusid neisse ebamäärastesse mõistetesse ning veel vähemad teadsid, kuidas nendega tegeleda. Aga mida see kõik kokkuvõttes tähendas, oli see, et tähtedesse kirjutatu muutmine võimatu oli.

Lõpuks oleme me alati need, kelleks meid määrati. Valikud mida teeme ei muuda meie saatust; saatus muudab valikuid, mida me teeme.

Voldemort taipas seda, ning märkas, et juba kaheteistaastaselt, arvates, et kogu ta elu on tema jaoks ette plaanitud, oli ta õigus olnud.

Sel hetkel lahkus tema kehast viimane inimlik tunne.

Ma tapan ta. Ma tapan ta, kes iganes see ka oli, kes põhjustas Hermione surma otse mu käte vahel. Ma tapan ta, kui see ka mu viimaseks teoks jääb.

Tom Riddle tapaks Lord Voldemorti, ja see jääks tema viimaseks teoks. Ta vihkas iseennast rohkem, kui terve maailm kokku, ning see oli tohutu saavutus.

Tom Riddle, Voldemort, Must Isand, pööras võlukepi otsa enda poole ning lausus hetkegi kõhklemata tapmisneeduse.

Hiljem kirjutataks, et Harry Potter ja Voldemort olid nii raevukalt võidelnud, et tapsid teineteist ja ka kõik enda ümber. Keegi ei teaks kunagi tõtt, milleks oli, et Voldemort ennast armastusest tapnud oli. Tundest, mida inimesed ajast aega uuesti ja uuesti alahindasid.

Kui hommikune udu metsast hajus ja päike tõusis, näis esmapilgul, et lagendikule midagi elavat jäänud polnud. Aga pigistatud Hermione elutusse kätte oli kesköömust roos, mis oli täpselt Tomi silmade värvi.

Isegi tema surmas polnud roos närtsinud.